Remove ads
From Wikipedia, the free encyclopedia
Katrin Idla (sündinud 29. aprillil 1966) on eesti keemik, loodusteadlane ja ettevõtja.
Ta lõpetas aastal 1984 Suure-Jaani Keskkooli kuldmedaliga ja aastal 1989 Tartu Riikliku Ülikooli füüsika-keemiateaduskonna cum laude.
Ta sai laiemalt tuntuks 2012. aastal, kui talle anti NATO Teadus- ja Tehnoloogiaorganisatsiooni 2011. aasta teadussaavutuse auhind, mida loetakse kaitseuuringute üheks kõrgeimaks rahvusvaheliseks tunnustuseks[1][2]. Avalikkuse huviobjektiks on olnud Katrin Idla ja Marek Strandbergi välja töötatud uued radarkaitse materjalid ja kamuflaažilahendused[3]. Alates 2017. aastast on avalikku tähelepanu leidnud tema vabatahtlik tegevus Eesti Metsloomaühingus[4][5][6][7].
Katrin Idla on alates 1988. aastast tegelenud elektrit juhtivate polümeeride ja nende materjalide rakendusvõimaluste uurimise ning arendamisega. Ta on esimene eestlane, kes on uurinud elektrit juhtivate polümeeride rakendusvõimalusi korrosioonikaitses[8][9] ning tehislihaste ja mikroaktuaatorite[10][11] valmistamisel. Ta on olnud mitme suure siseriikliku ja rahvusvahelise teadus-arendusprojekti juht[12]. Idla on teinud edukat koostööd nii Eesti kui ka rahvusvaheliste ülikoolide teadlastega ning avaldanud üle 40 teaduspublikatsiooni[13][14].
Pärast Tartu Ülikooli lõpetamist töötas Idla 15 aastat, aastatel 1989–2004, Tallinna Tehnikaülikoolis füüsikalise keemia õppejõuna. Ta on juhendanud nii diplomi-, magistri- kui ka doktoritöid.
Alates 2001. aastast on Katrin Idla olnud seotud kaitseuuringutega. 2004–2007 oli ta Eesti Kaitseministeeriumi teadusnõunik. Idla korraldas Eesti liitumise NATO STO-ga ning Euroopa Kaitseagentuuriga (EDA). On olnud EL Satelliidikeskuse (EUSC) nõukogu hääletajaliige, NATO STO rahvuslik koordinaator ja nõukogu hääletajaliige. Aastatel 2004–2007 algatas ta uued kaitsevaldkonna teadus-arendusprojektid, mis tänaseks on tekitanud Eestis edukad kaitsetööstuse ettevõtted mehitamata lennuvahendite (UAV) ning robotsõidukite (UGV) ja isetehtud lõhkeseadmete segajate (jammer) valdkonnas ning pälvinud kõrgeima rahvusvahelise tunnustuse uute kamuflaažilahenduste väljatöötamisel. 2006. aasta novembris viis ta esmakordselt Eesti kaitseteadlaste arendused NATO tehnoloogianäitusele Riias, kus need leidsid äramärkimist[15]. Aastatel 2014–2016 oli Idla Tallinna Tehnikaülikooli julgeoleku- ja kaitseuuringute keskuse juht[16][17][18]. Katrin Idla ja Marek Strandberg on esimesed Eesti teadlased, kes on eduka rahvusvahelise koostööga jõudnud kõrgeima rahvusvahelise tunnustuseni kaitseuuringute valdkonnas. Ta on loonud ja testinud uusi lahendusi elektromagnetkiirgust absorbeerivate uute materjalide ning adaptiivsete kamuflaažilahenduste arenduses valdkonnas[19][20]. Idla on mitme kaitseuuringute valdkonna rahvusvahelise teadustöö kaasautor.
Katrin Idla juhib tehnoloogiaarendusega tegelevat ettevõtet Windcode, mille avalikkusele tuntuimaks saanud arenduseks on moodulmaja KODA[21][22][23] jaoks tehtud erilahendused näiteks nagu puitu ja klaasplasti sisaldav ja mehaaniliselt eriti vastupidav betoonkomposiit, isepaisuv vee- ja niiskuskindel tihend ja neljakordse klaasiga suurte akende valmistamise lahendus.
Aastatel 2007–2013 oli ta uute ravimikandidaatide arendusega tegeleva ettevõtte GeneCode (varasem Baltic Technology Development)[24] tegev- ja arendusjuht.
Katrin Idla on ka tuntud kui 2017. aasta augustis loodud MTÜ Eesti Metsloomaühing asutaja ja juht. Eesti Metsloomaühing on esimene Eesti organisatsioon, mille põhitegevuseks on linnakeskkonnas hätta sattunud metsloomade abistamine ja ravi ning loodusesse taasvabastamine. Ühingu loomine leidis tunnustust Eesti Loomakaitse Seltsi (ELS) poolt ning oli nominent 2017. aasta kõige loomasõbralikuma teo valimistel[25].
Idla kuulus Rohelise erakonna algatusgruppi (REAG) ning oli aastatel 2007–2009 Erakond Eestimaa Rohelised juhatuse ja volikogu liige. Ta oli Eesti Loomakaitse Liidu üks asutajaid ning tegeles loomakaitseseaduse väljatöötamisega. Ta on juhtinud kahte valimiskampaaniat: üksikkandidaat Marek Strandbergi valimiskampaaniat 2004. aasta Euroopa Parlamendi valimistel ning Erakond Eestimaa Rohelised valimiskampaaniat 2007. aasta Riigikogu valimistel.
Katrin Idla on koos Marek Strandbergiga 2010. aastal Eesti elektromobiilsuse programmi looja. Programmi raames said Eesti elanikud esmakordselt ajaloos riigi poolt toetust elektriautode, laadimispunktide ja päikesepaneelide ostmiseks ja paigaldamiseks. Programm rakendati Kredexis, osteti elektriautod sotsiaaltöötajatele ja ehitati elektriautode laadimisjaamade võrk. Programmi läbirääkimiste lõppedes sõlmis Vabariigi Valitsus 2011. aasta märtsis Mitsubishi Corporationiga lepingu 10 miljoni lubatud koguse ühiku (inglise assigned amount units, AAU) ulatuses saastekvoodi müügiks.
Katrin Idla on avaldanud arvamusartikleid Eesti meedias keskkonnast, hariduse ja teaduskorraldusest. Ta avaldas tulevikutehnoloogiaid tutvustava publikatsioonide sarja "21. sajand"[26][27] veebiajalehes Roheline Värav. Telesaate "Noova" ja filmi "Inimese mõõt" idee väljatöötaja, kaasautor. Ta hakkas esmakordselt Eesti meedia ajaloos avalikkusele süstemaatiliselt tutvustama Eestis kaitstud doktoritöid, kirjutades tööde tutvustusi ajalehes Sirp[28] ja ajakirjas Inseneeria. Ta on KUKU raadio saate "Mõtle tervelt" üks autoreid ja toimetaja.
Tema elukaaslane on Marek Strandberg, kellega on tal täiskasvanud tütar.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.