Kasahstani poliitik From Wikipedia, the free encyclopedia
Kasõm-Žomart Tokajev (kasahhi keeles Қасым-Жомарт Кемелұлы Тоқаев / Qasım-Jomart Kemelulı Toqayev; sündinud 17. mail 1953 Almatõs) on Kasahstani poliitik ja diplomaat, 12. juunist 2019 on ta Kasahstani teine president. 5. jaanuarist 2022 on ta samuti riigi julgeolekunõukogu juht. Aastatel 1999–2002 oli ta Kasahstani peaminister.
Kasõm-Žomart Tokajev | |
---|---|
Kasõm-Žomart Tokajev (2022) | |
Kasahstani president | |
Ametis | |
Ametisse asumise aeg 6. juuni 2019 | |
Eelnev | Nursultan Nazarbajev |
Isikuandmed | |
Sünniaeg |
17. mai 1953 Almatõ, Kasahhi NSV |
Rahvus | kasahh |
Vanemad |
Kemel Tokajev, Turar Šabarbajeva |
Lapsed | Timur Tokajev (s. 1984) |
Alma mater | NSV Liidu Välisministeeriumi Riiklik Rahvusvaheliste Suhete Instituut |
Autogramm |
Tokajev sündis 1953. aastal Almatõs kirjaniku Kemel Tokajevi ja Turar Šabarbajeva peres.[1]
1970. aastast õppis Tokajev Moskvas NSV Liidu Välisministeeriumi Riiklikus Rahvusvaheliste Suhete Instituudis. Viiendal õppeaastal saadeti ta pooleaastasele diplomieelsele praktikale Nõukogude Liidu saatkonnas Hiinas. Ta lõpetas õpingud edukalt 1975. aastal.[2]
Samal aastal asus Tokajev NSV Liidu Välisministeeriumi teenistusse ja ta suunati tööle Nõukogude Liidu saatkonda Singapuris.[2] 1979. aastal naasis ta välisministeeriumi Moskvas.[1] Aastatel 1979–1983 töötas Tokajev NSVL välisministeeriumi keskbüroos vanemametnikuna.[3]
Aastatel 1983–1984 veetis Tokajev 10 kuud Pekingis, kus ta õppis Pekingi Keeleteaduse Instituudis selgeks hiina keele. Moskvasse naasnult oli ta aastatel 1984–1985 Nõukogude Liidu Välisministeeriumi keskbüroos kolmas sekretär. 1985. aastal saadeti ta Pekingisse, kus töötas Nõukogude Liidu saatkonnas Hiinas kõigepealt teise, seejärel esimese sekretäri ja nõunikuna 1991. aastani.[3]
Aastatel 1991–1992 oli Tokajev Diplomaatia Akadeemias juhtivate diplomaatiliste töötajate täienduskursustel.[4] Pärast kursuse lõpetamist oli Nõukogude Liit lagunenud ja Tokajev naasis Kasahstani, kus töötas 1993. aastast Kasahstani välisministeeriumis Kasahstani välisministri esimene asetäitjana.[3]
Oktoobris 1994 sai Tokajev Kasahstani välisministriks, selles ametis oli ta Akežan Kažegeldini ja Nurlan Balgimbajevi valitsustes kuni 1999. aasta oktoobrini. 1999. aasta märtsist oli ta ühtlasi asepeaminister, 12. oktoobril määras Kasahstani president Nursultan Nazarbajev ta Kasahstani peaministriks. Peaministri kohal oli ta 28. jaanuarini 2002, kui pidi poliitilise olukorra tõttu tagasi astuma. Minister olles oli ta vastutanud Kasahstanis tuumarelvade eemaldamise eest.[5]
Pärast peaministri kohalt tagasi astumist oli Tokajev 2002. aasta jaanuarist kuni 2003. aasta juunini riigisekretär. 2003. aastast jaanuarini 2007 oli ta välisminister Danijal Ahmetovi valitsuses.[1][3]
Jaanuaris 2007 valiti ta Kasahstani parlamendi ülemkoja senati esimeheks. Sama aasta juunis sai Tokajev Kasahstanis valitseva partei Nur Otan liikmeks ning ta valiti erakonna poliitilise nõukogu liikmeks. 2008. aastal valiti ta Kasahstani parlamendi ülemkoja spiikrina OSCE Parlamentaarse Assamblee asepresidendiks. Ta täitis mõlemat ametikohta kuni 2011. aastani.[1][3]
2011. aasta märtsis sai Tokajev ÜRO peasekretäri Ban Ki-moon asetäitjaks. Ta juhtis Šveitsis asuvat ÜRO Euroopa keskust Genfis ja oli desarmeerimiskonverentsi peasekretär. Ta oli Ki-mooni asetäitja positsioonis 2013. aasta oktoobrini. Ta valiti ka SRÜ ja Shanghai Koostööorganisatsiooni välisministrite nõukogu esimeheks.[3]
2013. aastal naasis Tokajev Kasahstani, kus ta valiti taas senati esimeheks. 16. oktoobrist 2013 kuni 20. märtsini 2019 oli ta Kasahstani V ja VI parlamendi koosseisu ajal senati esimees.[1][3]
19. märtsil 2019 teatas tollane Kasahstani president Nursultan Nazarbajev tagasiastumisest. 20. märtsil 2019 anti riigipea volitused senati esimehele Tokajevile ning ta kinnitati parlamendis Kasahstani presidendi kohusetäitjaks.[3]
Esialgu eeldati, et Tokajev jääb ametisse Nazarbajevi presidendiaja lõppemiseni, st 2020. aastani, aga 9. aprillil 2019 kirjutas Tokajev alla dekreedile, millega kavandati erakorralised presidendivalimised 9. juuniks 2019. Ta võitis valimised 70,76% toetushäältega ning andis 12. juunil ametivande, asudes ametlikult Kasahstani presidendi rolli.[1][3]
Tokajevi esimesi aastaid presidendina peeti üldiselt üleminekuperioodiks, kus sisulise võimu säilitas Nazarbajev. Järk-järgult loovutas endine president Tokajevile olulised võimukeskused. 2021. aasta aprillis võttis Tokajev üle Kasahstani Rahvakogu ja sama aasta novembris valitseva partei Nur Otan juhtimise. 2022. aasta rahutuste ajal eemaldas Tokajev Nazarbajevi ja tema lähikondlased suuresti võimult.[6] Märtsis 2022 nimetati partei ümber Amanatiks, millega eemaldati seosed Nazarbajevi eesnimega ja Tokajev andis partei juhtimise üle Mazhilise spiikrile. Juunis pandi rahvahääletusele rida põhiseaduse muudatusi, mis võtsid Nazarbajevilt tema "Rahvusjuhi" tiitli ja sellega seotud privileegid. Vaatamata lubadustele edendada poliitilisi vabadusi ja inimõigusi Kasahstanis, on Tokajevi presidentuuri ajal liberaliseerimine piirdunud suuremate majanduslike õigustega, poliitiline opositsioon on jätkuvalt alla surutud.[5]
Pärast rahutusi korraldas Tokajev 2022. aasta septembris ennetähtaegsed presidendivalimised. 20. novembril 2022 peetud erakorralistel presidendivalimistel hääletas Tokajevi poolt 81,31% hääletamas käinud kodanikest (6,45 miljonit inimest) ja 26. novembril vannutati ta parlamendi pidulikul istungil presidendiks.[1][3][5][7][8] Sarnaselt kuulutas Tokajev 2023. aasta jaanuaris välja ennetähtaegseid parlamendivalimised märtsis. Valimistulemused näitasid, et Amanat oli eelmiste üldvalimiste järel toetust kaotanud, kuid võitis, nagu ka varem, häälteenamuse.[5]
Kasõm-Žomart Tokajev oli abielus ettevõtjast venelanna Nadežda Tokajevaga, nad lahutasid eeldatavasti 2019. aastal. Nende poeg Timur (sündinud 1984) on teinud doktorikraadi politoloogias ja ärimees. Oma doktoritöös rõhus Timur, et Venemaa on ainus Kasahstani liitlane.[3] Nii eksabikaasa kui ka poja puhul on ajakirjanikud tuvastanud Venemaal asuvaid varasid.[9][10]
Tokajev on 10 rahvusvaheliste suhete alase raamatu autor. Ta räägib kasahhi, inglise, hiina, vene ja prantsuse keelt.[1][3]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.