Kabelipärg

Kabelipärg, ka kabelitepärg, on kiriku kooriruumi või kooriümbriskäiku ümbritsev väikeste kabelite rida, tavaliselt sümmeetrilise paigutusega^[1]. Esineb romaani ja gooti arhitektuuris, esialgu palverännukirikutes, hiljem linnade suurtes katedraalides.

Cluny III kirik viiest kabelist koosneva kabelipärjaga

Kooriümbriskäik ja sellesse avanevad väikesed kabelid. Sant'Antimo kloostrikirik Toscanas

Kölni toomkiriku põhiplaan. Paremal koor kooriümbriskäigu ja kabelipärjaga

Bützow' kiriku põhiplaan. Paremal on näha kooriümbriskäiguga ühtseks võlvistikuks kujundatud kolme kabelipärjakabelit

Ajalugu

Vanimad näited kabelipärjast esinevad Prantsusmaa romaani kloostri- ja palverännukirikutes 9.–12. sajandini, eriti just nendes, mis jäid Jaakobiteele. Seal varakult kujunenud kooriümbriskäigu funktsiooniks oli suunata arvukad palverändurid rüselemise vältimiseks ühest löövist sisenedes liikuma ümber kooriruumi, kus nad võisid pühakute kujudele ja reliikviatele austust avaldada, et siis teise külglöövi kaudu väljuda. Kirikute ehituses kujunes tava paigutada iga pühaku altar eraldi ühte kooriümbriskäiku avanevasse poolringikujulisse ruumi, mis ühtekokku moodustasid kabelipärja. Romaani kabelitepärg esineb suurematest romaani kirikutest näiteks Tournusi St.-Philiberti kloostrikirikus, Neversi St-Etienne'i kloostrikirikus, Conquesi Sainte-Foy kloostrikirikus ja mujal.

Kabelite arv sõltus koorilõpmiku suurusest, tavalisim oli kolm kabelit, mis võisid olla nelinurksed või poolümara põhiplaaniga, gootikas ka hulknurksed. Iga kabel oli ühest või mitmest aknast valgustatud. Romaani kirikutes olid kabelid poolümara kuppellaega kaetud, mis mõnikord oli ka silindervõlviga pikendatud. Gootikas oli laeks enamasti osaline ristroidvõlv. Kui romaani kirikutes olid kabelid paigutatud selgesti eristavate vahedaga ja nad olid kooriümbriskäigust madalamad, siis 12. ja 13. sajandi gooti katedraalides püüti kabelipärg võimalikult ühtselt ja harmooniliselt siduda muu kirikuruumiga^[2]. Saksa tellisgootikas võis kabelite võlvistik minna vahetult üle kooriümbriskäigu võlvistikuks, nii et nad moodustasid ühe sopilise ruumi, nagu see on näiteks Riia Peetri kirikus. Kabelipärg taandub täiesti renessanssarhitektuuris ja ei esine hilisemates arhitektuuriepohhides.

Pildid

• 
  Tournusi Saint-Philiberti kloostrikiriku apsiid nelinurksete kabelitega. 11. sajand
• 
  Toulouse'i Saint-Sernini basiilika idaosa poolringikujuliste kabelitega
• 
  Kooriümbriskäik ja kaks poolringikujulist kabelit. Clermont-Ferrandi Notre-Dame-du-Port, Auvergne
• 
  Vaade romaani kiriku kooriümbriskäigust kabelipärja kabelitesse. Notre-Dame, Châtel-Montagne
• 
  Neversi katedraali kabelipärg
• 
  Praha Püha Vituse katedraali kabelipärg
• 
  Riia Peetri kiriku hulknurksed kabelid on kooriümbriskäiguga väljastpoolt arhitektuuriliselt üheks tervikuks seotud

Viited

1. Kunstileksikon. Eesti Klassikakirjastus, 2001
2. E. Panofsky. Gooti arhitektuur ja skolastika. TLÜ kirjastus, 2013