From Wikipedia, the free encyclopedia
Kõpu kivikalmed on muistsed kalmed Hiiumaal Reigi kihelkonnas Kõpu poolsaarel.
Kokku on Kõpu poolsaarelt leitud 18 kivikalmet, need moodustavad mitu eraldiseisvat rühma. Arheoloogiliselt on neid kalmeid uurinud Eerik Laid 1928. aastal[1], Marta Schmiedehelm 1941. aastal[2] ja Vello Lõugas 1983. aastal[3].
Asub Sooselja talust umbes 200 m kagus madalal seljandikul. Kalme läbimõõt on 9 m, kõrgus 20–30 cm, valdavalt rajatud raudkividest. Kalmet on lõhutud ja selle käigus on leitud põletamata luutükke ja inimhambaid.[5]
Asub Vilimaa-Juhani talu maal, elamust umbes 70 m kaugusel idas, kalme läbimõõt on 11,5 x 6,5 m. Seal on kohalikud inimesed kaevanud 1918. aastal ja selle käigus leidnud pool rauast mõõka ja luid, muuhulgas inimese pealuu. Hiljem on põletamata inimluid sealt leidnud ka Vello Lõugas ja Aivar Kriiska. Pärimuse järgi on tegu sõjaaegse matmispaigaga.[5]
Kõpu "Kalmavared" on kalmerühm, mis koosneb neljast kivikalmest ja need asuvad kõrgemal kirde-edela suunalisel liivanõlvakul. 1923. aasta kihelkonnakirjelduses[7] on mainitud, et esimene ja teine kalme on lõhutud, samas kui teine ja kolmas on terved.
Esimene kalmekuhjatis on ümar, umbes 7 m läbimõõduga ja 1,2 m kõrge, kaetud enamasti paekividega. Kalmel kaevasid 20. sajandi algul koolipoisid, kes hiljem seletasid Eerik Laiule, et kalme keskel olnud "kivikast", mis oli umbes 2,6 m pikk, 65 cm lai ja 50 cm kõrge. See olevat koosnenud paekiviplaatidest ja olnud põhja-lõuna suunaline. Peale luude kalmest midagi ei leitud. Eerik Laiu kohaselt on tegu kivikirstkalmega ja see dateerub I kalme pronksiaega.[7]
Sarnaneb ehituselt I kalmele, kuid on sellest veidi väiksem ja madalam, juba 1923. aastal lõhutud seisus. Ei ole teada, kes seal kaevanud on ja kas sealt midagi leitud on.[7]
Ehituselt sarnaneb IV kalmega, ehkki on vormilt korrapäratum ja ebatasasem.[7]
Edelapoolseim, üks serv jäänud aida alla. Kalme on neljakandiline, kirde-edelasuunas umbes 10 m pikk ja 8 m lai. Kalmet on ümbritsenud suurematest kividest kiviring. Leide ei ole teada.
Seda kaevas 1928. aastal Erik Laid, kaevamiste käigus leiti luid ja savinõukilde.[7]
Pihla talu maadel asub kolm kivikalmet, millel viis arheoloogilisi uuringuid 1941. aastal läbi Marta Schmiedehelm, kuna muinsuskaitseametile oli teada antud, et kalmetelt veetakse kive sõjaväebaaside ehituse jaoks.[2]
Arheoloogide kohale jõudmise ajaks oli esimene kalme osaliselt lõhutud, kultuurkiht oli nõrk. Kalme oli olnud ümmargune, umbes 10–11 meetrise läbimõõduga ja kaevamiste käigus avastati, et kalme keskel on asunud püstistest paeplaatidest kirst. Kirst olevat olnud 2 m pikk ja põhja-lõunasuunaline. Kirstust leiti hulganiselt põletamata luid, kokku arvati seal olevat kahe indiviidi säilmed, lisaks nendele leiti kirstu kõrvalt põletatud luid, savinõukilde, pronksist ehtenõela katke, lihvimiskivi, tahk ja luuriist.[2]
Pihla II kalmet kaevas 1981–1983. aastal Vello Lõugas. Tegu on 11 m läbimõõduga korrapärase kivikirstkalmega, kõrgus maapinnast on umbes 50–70 cm ja see on rajatud raudkividest. Kalmest leiti keraamikat, põletamata ja nõrgalt põletatud luid. Selgus, et kalmes on olnud kaks kirstu, teisest kirstust leiti koos täiskasvanuga imiku luud. Ainsa leiuna saadi sealt pronksist karjasekeppnõel, see paiknes luustiku vasakul rinnal. Karjasekeppnõela põhjal on dateeris Lõugas järelmatuse 1.–2. sajandisse pKr,[3] kuid hilisem radiosüsiniku dateering näitas, et luustik pärines ajavahemikus u 360-50 eKr ning ka karjasekeppnõelte kasutusele tulek on hiljem dateeritud 4. sajandisse eKr.[15]
Asub Lelu talu maal, hoonetest umbes 200 m edelas. Kalme mõõtmed on 15 x 11 m, kõrgus umbes 0,7 m. Muistise avastas 1981. aastal Vello Lõugas.[5]
Asub Kõpu küla Sepa talu lähedal, veidi kõrgemal kühmul. Kalme mõõtmed on 11 x 8 m, kõrgus 0,5 m. On oletatud, et tegu on tarandkalmega, seni on leitud vaid põletamata inimluid.[5]
Asub Rõhu talu elumaja taga põllul, teest umbes 20 meetrit läänes. Kalme mõõtmed on 8,5 x 6,5 m, kalme keskosa kaevas 1928. aastal läbi Eerik Laid, kaevamiste käigus leiti inim- ja loomaluid.[5]
Asub Kõneste talu maal, läbimõõt on 5 m ja kõrgus 0,7 m. Eerik Laid viis seal 1928. aastal läbi proovikaevamised, mille käigus leiti savinõukilde ja loomaluid. Laid oletas ise, et tegu on ahjuvarega.[7][5]
Asub Ojakülas Saare talu maal. Kalme läbimõõt oli algselt kuni 11 m. 1928. aastal kaevas sealsel kalmel Eerik Laid, kaevamiste käigus leiti serviti paeplaatidest kirst ja inimluid.[5]
Asub Kõneste talust umbes 130 meetrit läänes, kalme mõõtmed on 12,5 x 15 m. 19. sajandi lõpul ehitati kalmele tuulik, ehitustööde käigus leiti serviti paeplaatide vahel asunud luustik. 1930.–1940. aastatel on varel asunud kelder. Vello Lõugas kaevas kalmel 1981. aastal, lisaks on inspektsioonide ja proovikaevamiste käigus sealt kogutud luid ja savinõukilde, mis dateerivad kalme rooma rauaaega või hilisrauaaega.[5]
Asub Suurepsi külas Madise talu maal, muinasrrannal. Kalme läbimõõt on 13 x 14 m. Muistis leiti 1972. aastal, kui prooviaugust leiti põletamata luid.[5]
Asub Suurepsi külas Indreku talu maal, muinasrannal. Kalme mõõtmed on 10 x 8 m, kõrgus 0,5 – 1 m. 1972. aastal leidis Vello Lõugas inspektsiooni käigus prooviaugust põletamata luukilde.[5]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
