Juhan Vaabel

Juhan Vaabel (ka Johan Vaabel; 26. august 1899 Karksi vald, Pärnumaa – 10. aprill 1971 Tallinn) oli eesti majandusteadlane, Tallinna Polütehnilise Instituudi professor ja Eesti NSV Teaduste Akadeemia liige (1946).^[viide?]

Haridus

Ta omandas alghariduse Karksi valla- ja kihelkonnakoolis, lõpetas aastal 1919 Tartu Kommertskooli. Ta võttis osa Vabadussõjast; aastal 1924 lõpetas ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonna I järgu diplomiga, ta oli EÜS Ühendus liige.

Ta oli aastatel 1924–1929 Tartu Ülikooli teadusstipendiaadina Tartus, Prahas ja Pariisis ning aastatel 1935 ja 1937 Rockefelleri stipendiaadina Genfis. Ta kaitses aastal 1930 Tartu Ülikoolis mag. jur. ja aastal 1934 dr. jur. väitekirja.

Töökäik

Vaabel oli aastatel 1929–1935 Majandusministeeriumi rahandusnõunik, peasekretär ja rahandusosakonna direktor; aastatel 1932 ^[1]–1935 oli ta majandusministri abi, aastatel 1936–1939 majandusministri rahandusnõunik. Ühtlasi oli ta aastatel 1931–1935 ja 1937–1939 Tartu Ülikooli finantsõiguse õppeülesande täitja (olles aastast 1934 erakorraline ja aastast 1939 korraline professor).

19. juulist 3. oktoobrini 1940 oli ta Eesti Panga president.

Aastatel 1940–1941 oli ta Tallinna Tehnikaülikooli krediidi ja finantsmajanduse kateedri juhataja ja professor, alates 29. maist 1941 ka majandusteaduskonna dekaan; ühtlasi oli ta ka Eesti NSV Rahanduse rahvakomissari asetäitja.

Pärast sõja algust evakueerus ta NSV Liidu tagalasse, kus ta aastatel 1941–1942 töötas NSV Liidu Riigipanga Saraatovi kontori vaneminspektorina. Aastatel 1942–1947 oli ta Eesti NSV rahanduse rahvakomissari asetäitja.

Aastatel 1944–1964 oli ta Tallinna Polütehnilise Instituudi alul rahanduse ja krediidi kateedris, hiljem statistika ja raamatupidamise kateedris professor, aastatel 1944–1949, 1953–1954 ja 1958–1964 oli ta kateedrijuhataja; aastatel 1957–1960 oli ta kaugõppeteaduskonna dekaan. 1950. aastate alguses oli ta lühikest aega TRÜ haldusõiguse kateedri juhataja.

Aastal 1946 sai ta ENSV TA akadeemikuks õigusteaduse alal. Ta oli aastatel 1946–1951 ja 1964–1968 Eesti NSV Teaduste Akadeemia asepresident. 1951. aastal vallandati ta akadeemia asepresidendi ametist kui kodanlik natsionalist, hiljem õigused taastati.

Teadustöö

Tema teadustöö põhisuunad olid finantsõigus ja riigi maksundusõigus, avaldanud neil teemadel publikatsioone.

Teaduskorralduslik tegevus

• Riigihoiukassa nõukogu ja patendi apellatsioonikomisjoni esimees
• Rahvasteliidu Fiskaalkomitee kirjavahetajaliige 1929–1937
• Maksu-uuringute Instituudi (The Tax Research Foundation, USA) liige 1932–1940
• Ameerika Majandusassotsiatsiooni (American Economic Association) liige 1936–1940
• Ühing Teaduse juhatuse liige, aseesimees ja riigiõiguse sektsiooni juhataja
• Tallinna Teadlaste Maja asutajaliige

Tunnustus

• 1946 Tööpunalipu orden (pangasüsteemi ümberkorraldamine)
• 1986 büst Tallinna Tehnikaülikooli õppejõudude-akadeemikute alleel

Viited

1. Vabariigi Valitsuse otsus 26. veebruarist 1932 nr. I

Kirjandus

• EBL TK, 1940
• Tartu Ülikooli ajalugu 1632–1982, 3. köide, 1918–1982. Tallinn 1982. Lk 106, 109, 224, 315
• Tallinna Polütehniline Instituut 1936–1986. Tallinn 1986. Lk 84–86, 105, 109–110, 152–153, 328, 330–332, 445–446
• Eesti Teaduste Akadeemia: ülevaateid ja meenutusi 1938–1998. Tallinn 1998. Lk 133, 137, 179, 182
• Eesti Entsüklopeedia 14. köide, 2000
• EMajBL 2003
• Universitas Tartuensis 1632–2007. Tartu 2007. Lk 526, 590
• Tallinna Tehnikaülikooli professorid läbi aegade. TTÜ kirjastus. Tallinn 2008

Välislingid

• Eesti ohvitserid 1918-1940