From Wikipedia, the free encyclopedia
Juhan Lilienbach (24. oktoober 1870 Paatna küla Rakvere lähedal – 9. mai 1928 Leningrad) oli eesti luuletaja ja kirjastaja.
Õppis Paatna vallakoolis. Eri aegadel Rakveres, Narvas, Kuremäel ja Jõhvis elades pidas mitmesuguseid ameteid, näiteks oli värvija ja kirjakandja. 1901. aastal läks elama Tallinna, kus töötas postkontori kirjutajana[1]. Samal ajal hakkas osalema M. I. Kalinini asutatud sotsiaal-demokraatlikus ringis, kus temast sai veendunud sotsiaaldemokraat. Hakkas VSDTP Tallinna Komitee toetusel 1905 välja andma tööliskirjandust, toimetas eestikeelset töölisalbumit "Edasi". 1909 asutas kirjastuse Mõte, 1917. aasta suvel valiti ta bolševike fraktsiooni kandidaadina Tallinna linnavolikogu liikmeks[1]. 1918. aastal siirdus Lilienbach Saksa okupatsiooni eest Leningradi, kus 1918–1919 juhtis Eesti Töörahva Kommuuni kirjastusosakonda, ajalehte Punane Lipp ja 1919–1928 kirjastust Külvaja.
Nooruses oli tal juba suur huvi rahvaluule vastu ja ta kirjutas üles 500 lehekülje jagu vanu muinasjutte, naljandeid, vanasõnu ja rahvalaule. Juba 1896. aastal ilmus Lilienbachi luuletusi Postimehes, Sakala lisas, Rahva Lõbulehes ja Lindas. Avaldanud ühiskondlik-poliitilist, aime- ja ilukirjandust, pilkelehti ja -ajakirju – VSDTP Tallinna Komitee toetusel 1906. aastal hakkas välja andma ajakirja Tiiu Tasane, mis avaldati Peterburis ja oli suunatud tsaarivalitsuse pilamisele. Pärast ajalehe sulgemist jätkas ta Peterburis toimetamist ajalehega Tapper (1906 nr 4 ja 5). Kui ka Tapper suleti, alustas ta satiiriajakirjade Kirves (1906), Puss (1906) ja Sügise (1907) väljaandmist, kuid kõik need ajakirjad konfiskeeriti[2]. Lõpuks jätkas Lendlehega (1906–1907). Samal ajal andis välja seeria pilkelehti, kus igal numbril oli erinev nimi: Ajakohane Naljaleht, Edu, Pilkeleht, Reinuwader, Nooled (ilmusid 1906), Kolerakülvaja, Vali Tali (1908)[3]. Avaldas albumit Edasi (I–XI, 1905–1917, vaheajaga), mille esimese albumi siseküljel oli Karl Marxi portree, sisuks oli Vene-Jaapani sõja õigustused ja kutsed tuua rahvast revolutsioonile[1]. Kirjutanud menukaid poliitilisi epigramme ja kihutusluulet (kogu "Ommikulaulud", 1909). 1910. aastal asus Lillenbach kirjastama Karl Marxi eestikeelset "Kapitali", kuid tõlkijal jäi töö pooleli[1]. Samal ajal andis välja luulekogud "Sõnajalad", 1911. aastal "Mõtted II" ja "Meie sõna". 1912. aastal ilmusid teosed "Eeva", "Maa elu ja töö", "Aasta", kirjastas Eduard Vilde "Söekaevurid"[1]. 1917. aasta augustis hakkas uuesti välja andma ajakirja Tapper, mis ilmus 1918. aastani. Pärast oktoobrirevolutsiooni oli ta bolševistide ülesandel ajalehe Punane Lipp toimetaja.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
