Remove ads
John Sidney McCain III (29. august 1936 Coco Solo õhujõudude baas, Panama kanali tsoon – 25. august 2018) oli Ameerika Ühendriikide poliitik, Arizona osariigi senaator. Ta oli Vabariikliku Partei presidendikandidaat 2008. aasta presidendivalimistel, kuid kaotas valimised Barack Obamale.
 | See artikkel vajab ajakohastamist. |
| John McCain | |
|---|---|
 | |
| Ameerika Ühendriikide senaator valitud Arizonast | |
|
Ametiaeg 3. jaanuar 1987 – 25. august 2018 | |
| Eelnev | Barry Goldwater |
| Järgnev | Jon Kyl |
| Ameerika Ühendriikide Esindajatekoja liige | |
|
Ametiaeg 3. jaanuar 1983 – 3. jaanuar 1987 | |
| Eelnev | John Jacob Rhodes Jr. |
| Järgnev | John Jacob Rhodes III |
| Isikuandmed | |
| Sünniaeg | 29. august 1936 |
| Surmaaeg | 25. august 2018 (81-aastaselt) |
| Erakond | Vabariiklik Partei |
| Alma mater | Ameerika Ühendriikide Mereväeakadeemia |
| Autogramm |
 |
| Sõjaväeline karjäär | |
| Truudusvanne |
 Ameerika Ühendriigid |
| Teenistus | Ameerika Ühendriikide Relvajõud |
| Teenistusaeg | 1958–1981 |
| Auaste | kapten |
| Üksus(ed) | merevägi |
| Sõjad/lahingud | Vietnami sõda |
McCain oli endine merelennuväelane, kes langes Vietnami sõjas 1967. aastal vangi, kui ta lennuk alla tulistati. Ta sai raskelt vigastada. Vangistuses pidi ta taluma piinamist, mis põhjustas talle püsivaid kehavigastusi. 1973. aastal ta vabastati. 1981. aastal läks ta kapteni auastmes erru. Teenistuse jooksul pälvis ta autasud Silver Star, Bronze Star, Legion of Merit, Purple Heart ja Distinguished Flying Cross.
Üleriigilises poliitikas osales ta alates 1982. aastast, mil ta valiti Arizona osariigi esindajana Ameerika Ühendriikide Kongressi Esindajatekotta. Alates 1987. aastast oli ta Arizona senaator Ameerika Ühendriikide Kongressi ülemkojas ehk senatis.
Kuigi ta oli Vabariikliku Partei liige, oli ta tuntud oma muutlike vaadete poolest ning on sageli oma poliitilise karjääri kestel senatis teinud koostööd Demokraatliku Partei senaatoritega, kartmata minna vastuollu Vabariikliku Partei ametliku poliitilise joonega.
Esimest korda pürgis ta Vabariikliku Partei presidendikandidaadiks 2000. aasta presidendivalimiste eelvalimiskoosolekutel. Ta kaotas superteisipäeval 7. märtsil 2000 eelvalimised üheksas osariigis ja loobus kaks päeva hiljem edasisest kandideerimisest, tunnistades George W. Bushi paremust.
Remove ads
Vabariikliku Partei eelvalimistel 2008. aasta presidendivalimiste kandidaadi selgitamiseks saavutas McCain superteisipäeval valimisvõidu suurimates osariikides ja tõusis pärast seda, kui peamine vastaskandidaat Mitt Romney 6. veebruaril kandidatuuri taandas, oma partei tõenäoliseimaks esindajaks. Lõplikult kindlustas ta oma positsiooni 4. märtsil valimisvõiduga Ohio, Rhode Islandi, Texase ja Vermonti osariigis ning viimase tõsisema parteisisese konkurendi Mike Huckabee taandumisega valimisvõitlusest.
Vabariiklik Partei kinnitas John McCaini oma ametlikuks presidendikandidaadiks 1. kuni 4. septembrini toimunud kongressil. Tema asepresidendikandidaadiks kinnitati Alaska kuberner Sarah Palin.
4. novembril toimunud presidendivalimistel võitis McCain 173 kohta, Barack Obama aga 365 kohta valijameeste kogus. McCaini kasuks anti 46% valijate häälte üldarvust.
Remove ads
Süüria kodusõda
John McCain pooldas Süüria mässuliste relvastamist. 2013. aasta mai lõpus külastas senaator Süüriat ja kohtus mässuliste liidritega (27. mai 2013)[1]. McCain pooldas 2018. aasta aprilli õhurünnakuid Süüria vastu, kuid ei pidanud neid kaugeltki piisavaks, et võidelda "õela Venemaa ja Iraani mõju vastu regioonis"[2].
Suhtumine Venemaasse
McCain oli tuntud kui Venemaa ja president Putini järeleandmatu kriitik. Ta leidis, et Putin on suurem oht rahvusvahelisele julgeolekule kui ISIS[3].
President Trumpi kriitika
McCain oli president Trumpi terav kriitik[4].
Remove ads
- 2002 – Maarjamaa Risti I klassi teenetemärk
- 2010 – Gruusia rahvuskangelane
- 2016 – Vabaduse orden (Ukraina)
2019. aastal nimetati John MccCaini järgi tänav Kiievis.[5]
2022. aastal nimetati tema järgi tänavad Ukrainas Vinnõtsjas, Krõvõi Rihis ja Sumõs.[6] [7] [8]
Remove ads
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
Remove ads