From Wikipedia, the free encyclopedia
Johannes Kappel (2. juuli 1855 Rapla – 1. juuni 1907 Württemberg) oli eesti helilooja, koorijuht ja organist.
Kappel oli Eesti üks esimesi muusikaharidusega kutselisi muusikuid.
Ta õppis Peterburi konservatooriumis orelit professor Louis Homiliuse klassis ja kompositsiooni professor Julius Johannseni klassis, lõpetas konservatooriumi 1881. aastal. Pärast seda asus tööle Peterburi Hollandi kiriku organistina, töötades selles ametis elu lõpuni. Võttis osa Peterburi eesti seltside tegevusest. Käis Eestis juhatamas III, IV, V ja VI üldlaulupidu.[1]
Heliloojana on ta kirjutanud ligi viiskümmend koorilaulu ja kolm kantaati. Tema tuntumad koorilaulud on "Armukese ootel", "Kallis Mari", "Lauliku lapsepõlv", "Ma teretan sind, hommik", "Oleksin laululind", "Rändaja rõõm", "Võõrsil". Tema kantaadid olid Eesti esimesteks muusikalisteks suurvormideks, neist tuntuim on 1892. aastal Mihkel Veske tekstile kirjutatud "Päikesele".[1]
Ta koostas ka laulukogumikke:
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
