From Wikipedia, the free encyclopedia
Joaoru (ka Joaorg) on Narva linnaosa, mis paikneb linna idaosas.
Joaoru linnaosa piirideks on Raja tänav põhjas, Aleksander Puškini tänav läänes, Narva jõe kaldajoon idas ja Tallinna–Peterburi raudtee lõunas. Joaoru linnaosa piirneb põhjas Vanalinna, läänes Kalevi ja lõunas Kreenholmi linnaosaga.
Pikemalt artiklites Narva Joaoru linnamägi ja Narva Joaoru asulaJoaoru nimi on tuntuks saanud 1920. või 1930. aastatel, varem on kohta kutsutud saksapäraselt Juhkentaliks Joala mõisa samanimelise poolmõisa järgi (saksa keeles Joachimsthal, vene keeles Іоахимсталь).[1]
1819 asutas Paul Momma Narva jõe äärde Joala mõisa maadele ketrusvabriku, hilisema nimega Narva kalevivabrik. Mõisa alale jäid 1857. aastal loodud Kreenholmi Manufaktuuri ehitised.
Joaoru linnaosa areng on seotud 1870. aastal ehitatud Peterburi–Narva raudteega ning Kreenholmi Manufaktuuri tegevusega. Narva jõe läänepoolsele kaldale rajati paralleelselt vabrikuhoonetega teenistujate ja tööliste asum, mis moodustas omamoodi satelliitlinna Narvale. Administratiivselt kuulus Joaoru 20. sajandi alguses Joala valda Vaivara kihelkonda Virumaal, alates 1917. aastast kuulus Joaoru Narva alla.[2]
Joaoru asumi varasemad hooned ehitati puidust, kuna Narva kindlusele oli keelatud lähemale kui 1,4 km ehitada kivimaju. 1864. aastal kustutati Narva Venemaa kindluste nimekirjast ja lubati kivihoonete rajamist endisesse keelutsooni. 1870. aastail asutati Joaoru jäärakusse malmivalu tehas, mis oli Narva linna lähikonna üks suuremaid ettevõtteid enne Esimest maailmasõda. Tehas tootis veetorusid.
Ülejäänud Joaorus olid eramajad õuede ja aiamaadega, Narva linna lõunakülje ja raudtee vahel väljakujunenud Joaoru eeslinna peatänav oli lõuna poole viiva vana tee osa (praegune Aleksander Puškini tänav). Joaoru eeslinna kavandati Kreenholmi manufaktuuri töötajate elamud ning 1881. aastal luteri Aleksandri kirik ja Kulgu tehases valminud erivärvilistest tellistest õigeusu Narva Issanda Ülestõusmise peakirik.
Joaoru linnaosa elanikkonna moodustasid algselt Narva-lähedaste suurvabrikute töölised. 1919. aasta 25. aprillil Viru rindel toimunud Punaarmee suurtükitulega süttis linnaosa ja hävines paarsada elumaja.[3][4] 1924. aastal suleti Joaorus asunud Zinovjevi masinatehas ja selle ruumides avati Narva Linna Tööstuskool. Tööstuskooli hooned põlesid maha 1940. aastal.
1936. aastal avasid Rootsi prints Gustaf Adolf ja krahv Folke Bernadotte Rootsi lõvi mälestusmärgi Põhjasõja Narva lahingu mälestamiseks. Aastail 1936–1938 ehitati Joaoru jäärakusse linnaarhitekt Erich Ottingu projekti alusel rannahoone, mis avati 1938. aastal.
.jpg)
Linnaosas tegutses 2006. aastani Narva Juhkentali Kool.
| 1929. aasta linnaplaan | 1912. aasta linnaplaan |
|---|---|
| Malmi tänav | Malmi uulits |
| Raja tänav | Raja uulits |
| Masina tänav | Kopika uulits Raja uulits |
| Madise tänav | Madise uulits |
| Kiriku tänav | Kiriku uulits |
| Joaoru tänav | Juhkentali uulits |
| Võerastemaja tänav | ... uulits |
| Vaivara tänav | Rakwere uulits |
| Kogukonna tänav | Nikolai uulits |
| Lääne tänav | Pühapäewa uulits |
| Kalda põik | |
| Joala tänav | Suur-Peterburi uulits |
| Posti tänav | |
| Jaama tänav | Jaama uulits |
| Aleksandri tänav | Aleksandri uulits |
| Raudsilla tänav | Shuwalowi uulits |
| 1. Kalda tänav | I Kalda uulits |
| 2. Kalda tänav | I Kalda uulits |
| 3. Kalda tänav | I Kalda uulits |
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
