Jarkko Laine

Jarkko Aarre Juhani Laine (17. märts 1947 Turu – 19. august 2006 Turu) oli soome kirjanik ja tõlkija.

Jarkko Laine 1972. aastal

Tema sulest ilmus kakskümmend luulekogu ja seitse romaani. Lisaks kirjutas ta novelle, näidendeid, kuuldemänge ja laulusõnu. Laine debüteeris ajakirja Parnasso luulevõistlusel 1967. aastal ja tema esimene luulekogu "Muovinen Buddha" ilmus samal aastal.

1969–1986 oli ta ajakirja Parnasso toimetuse sekretär ja 1987–2002 peatoimetaja. 1988–2002 oli ta Soome Kirjanike Liidu esimees.^[1]

Laine on tõlkinud soome keelde Mark Twaini, Bram Stokeri, Richard Brautigani, William Shakespeare'i ja tänapäeva ameerika kirjanike loomingut.

Eesti keeles on tema luulet ilmunud kogumikus "Kümme nüüdissoome luuletajat" Viivi Luige tõlkes.

Tema järgi on nimetatud alates 2011. aastast Soomes välja antav Jarkko Laine kirjandusauhind.

1991. aastal pälvis ta Pro Finlandia teenetemärgi.

Novembris 2001 pälvis ta Valgetähe III klassi teenetemärgi.^[2]

Teoseid

Luulekogud

• "Muovinen Buddha" (1967)
• "Tulen ja jään sirkus" (1970)
• "Niin se käy" (1971)
• "Nauta lentää" (1973)
• "Valitut runot" (1975)
• "Viidenpennin Hamlet" (1976)
• "Paratiisi" (1978)
• "Elämä on vuokrahuone" (1980)
• "Amerikan cowboy" (1981)
• "Villiintynyt puu" (1984)
• "Elokuvan jälkeen" (1986)
• "Traagisen runoilijan talo" (1986)
• "Runot 1967–1987" (1987)
• "Oodi eiliselle sanomalehdelle" (1989)
• "Pyhä maanantai" (1991)
• "Iloisen neekerin katu" (1992)
• "Toinen mustakantinen vihko. Kriipustuksia, muistiinpanoja, reunamerkintöjä" (2003)

Romaanid

• "Haamumaili" (1968)
• "Niin kulki Kolumbus" (1969)
• "Kuin ruumissaatto" (1970)
• "Vampyyri eli miten Wilhelm Kojac kuoli kovat kaulassa" (1971)
• "Nick Naantali itäisillä mailla" (1974)
• "Futari" (1977)
• "Vaikeita asentoja" (1982)
• "Naapuri" (koos M.A. Nummise ja Markku Intoga, 2002)

Viited

1. "Arhiivikoopia" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 4. august 2017. Vaadatud 3. augustil 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
2. Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).