James Fenimore Cooper

James Fenimore Cooper (15. september 1789 – 14. september 1851) oli ameerika kirjanik.

James Fenimore Cooper. 1850. aasta foto

James Fenimore Cooper. 1822. aasta maal

Tema rohkete mere-, rajamaa- ja ajalooromaanide hulgas on tuntuim viieköiteline indiaaniromaanide tsükkel "Nahksuka jutud" ("Hirvekütt", "Viimane mohikaanlane", "Rajaleidja", "Pioneerid", "Preeria").

Elulugu

James Fenimore Cooper sündis kohtunik William Fenimore Cooperi ja tema abikaasa Elizabethi peres. Peres sündis 12 last, kellest James oli eelviimane, aga enamik lapsi ei saanud suureks.

1788. aastal ostis isa Susquehanna jõe äärde kümmekond ruutkilomeetrit maad ja rajas sinna linna, mis sai tema järgi nimeks Cooperstown. Linn kannab seda nime tänapäevani ja ekslikult arvatakse vahel, et see on kuulsa kirjaniku järgi nimetatud.

1790 hakkas isa oma perele maja ehitama ja see valmis 1799. Maja nimi oli Otsego Hall. Cooper elas selles majas suure osa oma elust, aga mõni aasta pärast tema surma põles ka maja maha ja hävis.

13-aastaselt võeti Cooper vastu Yale'i ülikooli. Ta õppis seal kaks aastat, aga kolmandat ei lõpetanud. Ta visati ülikoolist välja, sest laskis nalja pärast õhku kaasõpilase toaukse. Nii ei saanudki Cooper teaduskraadi.

17-aastaselt läks Cooper kaubalaevale madruseks ja sõitis sellega Euroopa vahet. Euroopas käisid sel ajal Napoleoni sõjad. 1. jaanuaril 1808 astus Cooper USA mereväkke ja arvati mitšmaniks ehk ohvitseriõpilaseks. 1811 kinnitas Thomas Jefferson ta warrant officeri ehk enam-vähem mittekoosseisulise nooremohvitseri kohale.

20-aastaselt päris Cooper oma 1809. aastal surnud isa vara. 1. jaanuaril 1811 abiellus ta Susan Augusta de Lanceyga. Abikaasa pärines jõukast perest, mis USA iseseisvussõja ajal oli Suurbritanniat toetanud. Sellest abielust sündis 7 last, kellest 5 sai täiskasvanuks.

1820. aastal otsustas Cooper hakata kirjanikuks. Tema esimene romaan "Ettevaatus" ("Precaution") ilmus juba samal aastal. See oli mõjutatud Jane Austenist ning keskendus moraalile ja kommetele. Romaan ilmus anonüümselt ega saavutanud edu. 1823 ilmus tema kolmas romaan "Pioneerid", mis oli "Nahksuka juttude" sarjas esimesena ilmunud romaan ja tegi Cooperi kuulsaks.

Tunnustus

James Fenimore Cooper valiti 1823. aastal Ameerika Filosoofiaseltsi liikmeks.

Teosed

• "Salakuulaja" ("The Spy. A Tale of the Neutral Ground", 1821)
• "Pioneerid ehk Susquehanna allikad" ("The Pioneers or The Sources of the Susquehanna", 1823), (eesti keeles 1962 ja 1996, tlk. Johannes Seilenthal)
• "Loots" ("The Pilot. A Tale of the Sea", 1823)
• "Viimane mohikaanlane: jutustus aastast 1757" ("The Last of the Mohicans. A Narrative of 1757", 1826), (eesti keeles 1957, 1976, 1994, tlk. Ülo Tambek; 2001, Jana Linnart)
• "Preeria" ("The Prairie", 1827), (eesti keeles 1962 ja 1996, tlk. Bruno Betlem)
• "Punane rändaja" ("The Red Rover", 1828), (eesti keeles 1928)
• "Bravo" ("The Bravo: A Tale", 1831)
• "Heidenmauer ehk benediktiinlased" ("The Heidenmauer: or, The Benedictines, A Legend of the Rhine", 1832)
• Reisikirjade sari ("Gleanings in Europe", 1836–1838)
• Ameerika Ühendriikide mereväe ajalugu ("The History of the Navy of the United States of America", 1839)
• "Rajaleidja ehk Sisemeri" ("The Pathfinder or The Inland Sea", 1840), (eesti keeles 1958 ja 1994, tlk. Elisabeth Lukats ja Hilja Vihalem)
• "Hirvekütt ehk esimene sõjarada" ("The Deerslayer or The First Warpath", 1841), (eesti keeles 1956, 1975, 1991, 2004, 2005; tlk. Johannes Seilenthal)
• "Kaks admirali" ("The Two Admirals", 1842)
• "Saatana varvas" ("Satanstoe: or The Littlepage Manuscripts, a Tale of the Colony", 1845)
• "Ahelatekandja" ("The Chainbearer; or, The Littlepage Manuscripts", 1845)
• "Punanahad" ("The Redskins; or, Indian and Injin: Being the Conclusion of the Littlepage Manuscripts", 1846)
• "Merelõvid" ("The Sea Lions. The Lost Sealers", 1849)

Välislingid

• Peeter Olesk, James Fenimore Cooper "Viimane mohikaanlane", Eesti Ekspress, 4. juuli 2008