From Wikipedia, the free encyclopedia
Jacob Jordaens (20. mai 1593 Antwerpen, Holland – 18. oktoober 1678) oli flaami maalikunstnik ja üks olulisemaid flaami baroki esindajaid.[1]
See artikkel ootab keeletoimetamist. (Märts 2023) |
Jordaensi isa oli linakaupmees Jacob Jordaens ja ema Barbara van Wolschaten. Nende peres oli 11 last, Jacob sündis esimesena. Sotsiaalklassis, kuhu Jordaens kuulus, pöörati suurt tähelepanu korraliku hariduse saamisele: Jordaens oskas prantsuse keelt ja tal oli hea käekiri. Lisaks sai Jordaens oma õppetöö käigus teadmisi mütoloogiast. Mitmetel tema maalil esineb piiblilugude motiive.[2]
Jordaensi õpetajaks oli Adam van Noort, kelle õpilaste hulgas olid ka kunstnikud Peter Paul Rubens ning Jan van Balen, kuid kelle õpingud olid juba lõppenud ajaks, mil Jordaens sai van Noorti õpilaseks. Meistri ranged kombed meeldisid Jordaensile ning ateljeest sai tema teine kodu.[3] Õppimise käigus elas Jordaens oma meistri juures ja 1616. aastal abiellus ta van Noorti tütre Catherine van Noortiga. Nende perre sündis kolm last. Õppetöö van Noorti juures kestis kaheksa aastat, pärast lõpetamist liitus Jordaens Antwerpeni Püha Luuka gildiga ning hakkas akvarellkunstnikuks. Tema kõige varasemad akvarelltööd pole säilinud.
Adam van Noort polnud ainuke meister, kelle juures Jordaens õppis. Järgmiseks meistriks valis ta Peter Paul Rubensi, kelle õitsenguperiood oli tolleks hetkeks juba alanud. Rubensi ateljees tegeles Jordaens nende maalide kopeerimisega, mida Rubens tõi Veneetsiast. Selline praktika aitas Jordaensi maalimisoskuse arenemisele kaasa, mistõttu sai temast hiljem iseseisev kunstnik. On teada, et 25-aastaselt võttis ta osa Rubensi allegooriliste maalide loomisest, kus oli kujutatud Marie de Medicisit.[3]
Rubensi ja Jordaensi töödes oli palju sarnaseid jooni. Jordaensi maale esitleti sageli Rubensi omadena ja vastupidi. Rubensit iseloomustas elav kujutlusvõime ja tema mõtteid peeti geniaalseks. Jordaensi kunstiteostele oli omane aga nende tõelisus. Jordaensi tugevaks küljeks peetakse ka tema väljendusoskust. Tema maalid on täis jõudu ja värve ning maalidel kujutatud tegelased demonstreerivad täielikku heaolu. Nii Rubens kui ka Jordaens kujutasid maalidel oma abikaasasid: esimese kunstniku teoste puhul on tegemist Isabella Brandtiga, Jordaensi puhul aga Catherine van Noortiga.[3] Mõlemad kunstnikud eelistasid oma loomingus kasutada soojemaid värve. Pärast Rubensi surma sai Jordaens Antwerpeni kõige mõjukamaks kunstnikuks.[2]
Jordaens tundis suurt huvi naturalismi vastu. Talle olid väga tuttavad chiaroscuro ja tenebrism'i stiilid. Pärast 1655. aastat hakkas Jordaens rohkem kasutama külmemaid värve. Erinevalt tema aja kunstnikest polnud ta kunagi käinud Itaalias, seega oli tema loomingus ülekaalus just flaami stiil, mitte klassikaline itaalia barokk.[4] Jordaensi teosed vastavad järgmistele omadusele: värskus, energilisus ja erksus. Oma maalidel kujutas ta peamiselt tugevaid naisfiguure. Elusuuruses kuju portree sai kunstnikul sageli valmis vaid ühe poseerimisega.[3] Jordaensist sai edukas portreemaalija, kes kujutas oma loomingus ka piibellikke, mütoloogilisi ja allegoorilisi motiive. Samuti esinesid ta maalidel loomad, nagu kassid, koerad ja kodulinnud.[2]
Jordaensi maalidel on kujutatud tugevat valguse ja varju kontrasti ning kompositsioon on täis figuure. Sellist kompositsiooni on näha ka maalil "Kuningas joob" ("The King Drinks"), mis valmis 1638. aastal. Maali keskel on istuv kuningas. On väidetud, et tegemist on tema esimese õpetaja Adam van Noorti portreega. Kunstiajaloolaste arvates võib maalil kujutatud olukord väljendada sellist eluviisi, millest Jordaens loobus, sest võttis vastu protestantsimi.[5]
Jordaensi maal "Oakuninga pidu" ("The Feast of the Bean King") sarnaneb oma kompositsiooni ja tegelaste poolest maaliga "Kuningas joob", kuid erineb sellest, kuna maalil tagaplaanil oleva seina peale on paigaldatud kartušš. Teksti eestikeelne tõlge võiks kõlada järgmiselt: "Purjus inimene on teistest hullem". Kujutis pärineb kombest kuulutada pühadel peokuningaks see isik, kes leiab õhtuks koogitükki peidetud oa.[6]
Mõned Jordaensi teosed viitavad tema küpsusaja algusele. Nende hulgas on maal “Noore abielupaari portree” ("Portrait of a Young Married Couple"), mille ta lõi aastatel 1615–1620. Maali sõnum avaldub väiksemates detailides: kuigi naine istub tagasihoidlikult, väljendub tema rahulikkuses perekonna stabiilsus.[7]
Jordaensi tähtsust kunstnikuna toetab tema õpilaste arv. Ametlikult oli neid 15, kuid hiljem selgus, et Jordaensil oli veel kuus õpilast, kes polnud gildiga seotud. Võimalik, et Jordaensi õpilaste arv oli veel suurem. Olenemata sellest, et kunstnik võttis protestantismi vastu, jätkasid katoliiklikid kirikud Jordaensi loodud teoste tellimist.[2]
Jacob Jordaens ja tema tütar Elisabeth surid 18. oktoobril 1678. aastal. Surma põhjus oli "inglise higistamishaigus". Mõlemad maeti protestantslikule kalmistule, mis asub Puttes. Sinna maeti ka tema abikaasa Catherine, kes suri 19 aastat varem. Hiljem paigaldati Putte külla Jordaensi monument, mis asub hävitatud kiriku ja kalmistu aladel.[3][2]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.