Remove ads
eesti koolmeister ja organist ning rahvusliku liikumise tegelane From Wikipedia, the free encyclopedia
Jaan Adamson (7. november (vkj järgi 26. oktoober) 1824 Kurnuvere küla, Vastemõisa vald (Suure-Jaani kihelkond) – 27. aprill (15. aprill) 1879 Holstre vald) oli eesti koolmeister ja organist, eesti rahvusliku liikumise tegelane, Eesti Aleksandrikooli mõtte peamisi algatajaid.
See artikkel räägib koolmeistrist; vaimuliku kohta vaata artiklit Jaan Adamson (kirikuõpetaja). |
Omandas algõpetuse kodus ning õppis aastail 1839–1840 Suure-Jaani kihelkonnakoolis. Samal ajal õppis iseseisvalt orelimängu. Sooritas 1850. aastal vallakoolmeistri eksami ja töötas seejärel õpetajana Viljandimaal Morna koolis (1850–1852) ja aastail 1852–1879 Holstre valla Pulleritsu külakoolis. Oli aastast 1854 kuni surmani Paistu kiriku organist. Koolmeistrina võttis kasutusele eesti keele uue kirjaviisi. Adamsoni tuntumad õpilased olid keeleteadlane ja luuletaja Mihkel Veske ning õpetaja ja kirjanik Juhan Kunder.
Osales eestlaste rahvusliku ärkamisaja sündmustes. Oli Eesti Aleksandrikooli mõtte algatajaid (koos Tarvastu köstri ja kihelkonnakooli õpetaja Hans Wühneriga) ning Eesti Aleksandrikooli peakomitee liige. Ta kuulus Eesti Kirjameeste Seltsi asutajaliikmete hulka, oli Õpetatud Eesti Seltsi kirjavahetajaliige ning Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi kassahoidja. Adamson lävis teiste rahvusliku ärkamisaja tegelastega, pidades muuhulgas kirjavahetust Jakob Hurda, Johann Köleri, Carl Robert Jakobsoni, Mihkel Veske, Friedrich Reinhold Kreutzwaldi, Lydia Koidula jt[1].
Adamson asutas Paistu kihelkonnas laulu- ja mänguseltse ning isikliku laenuraamatukogu. Samuti asutati tema eestvedamisel Viljandis 1965. aastal peamiselt koorilaulu ja näitemänguga tegelenud selts Koit.
Adamson tegeles vanavara kogumisega ning saatis Õpetatud Eesti Seltsile etnograafilist materjali (esemeid ja rahvapärimust). Tegi kaastööd Perno Postimehele, Eesti Postimehele ja Sakalale. Ta oli seotud 1864. aasta palvekirjade aktsiooniga.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.