Ikšele mõis
From Wikipedia, the free encyclopedia
Ikšele mõis (saksa keeles Uexküllshof, varem Ninigal ja Ninigallshof) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Smiltene kihelkonnas. Praegu asub mõisasüda Lätis Smiltene piirkonnas Blome vallas.
.jpg)
Ajalugu
Zygmunt II August läänistas selle Johann Masskowitzile. Aastal 1595 müüs ta oma valduse 9750 marga eest Otto Rosenile.[1] Aastal 1596 kinnistas Zygmunt III Waza mõisa tema valduseks. Aastal 1640 oli mõisa omanikuks Reinhold Rosen, edasi läks mõis Catharina Elisabeth Rosenile, kes abiellus Jacob Uexkülliga, ja nende tütrele, kes oli abielus Otto Zögega. See Otto müüs siis aastal 1668 mõisa 5500 taalri eest Swante Bannerile. Edasi kujunes Cērtene mõisast ja Ikšele mõisast ühtne valdus.[2]
Need mõisad päris krahv Moritz Wellingk, kes need siis 4000 taalri eest Johann Westhosile pantis. Aastal 1724 müüs ta mõisad 2000 taalri eest pandiomaniku tütre praostiproua Dietzi vahendusel Christian Gottfried Matthesiusele, kelle tütar oli abielus kapten von Pahleniga. Hiljem päris mõisa tema tütrepoeg Christian Gottfried von Pahlen.[3]
Aastal 1802 vahetas ta Cērtene ja Ikšele mõisa ning Zeltiņi mõisa pandiõigused 59 000 taalri eest major Bernhard Ernst von Bergiga Palsmane mõisa ja Vizla mõisa vastu. Aastal 1805 ostis need 48 000 taalri eest Carl Woldemar Budberg, kes need aastal 1807 müüs 50 000 taalri eest Heinrich Philipp Hyronimusele. Aastal 1808 olid need taas major von Bergi omandis, kes need siis aastal 1809 George Reinhold von Lestenile pantis. Edasi omandas need 27 065 taalri ja 30 kopika eest Georg von Tiesenhausen, kes andis need aastal 1827 oma emale Charlotte Helene von Tiesenhausenile. Aastal 1830 pantis see Zeltiņi mõisa 5400 rubla eest Magnus Dorfeile. Cērtene ja Ikšele pantis ta 37 000 hõberubla eest aastal 1836 Johann Samuel Bandaule. See loovutas mõisa pandiõigused juulis 1844 sama summa eest Burchardt von Lantingule, kes sama aasta augustis ka mõisate pärisomanikuks sai. Aastal 1855 pantis too mõisad 40 000 hõberubla eest taas Johann Samuel Bandaule, aastal 1867 müüs ta aga need mõisad Johann Samuelile sama summa eest lõplikult maha. Aastal 1870 päris mõisa Johann Samueli lesk Emily Constantia, kes loovutas need siis eluaegse elamisõiguse ja ülalpidamise eest Smiltene mõisale.[4]
Mõisa suurus
Bienenstammi andmetel oli Ikšele mõisa ja Cērtene mõisa kogusuurus 1816. aastal seitse adramaad, neile allusid 185 mees- ja 220 naishinge.[5]
Aastal 1688 oli mõisa suurus (koos Cērtene mõisaga ja Zeltiņi mõisaga) 6 ja 5/8 adramaad, aastal 1734 kuulus mõisatele 5 ja 1/8 adramaad. Aastail 1758 oli mõisate pindala kaheksa adramaad, aastal 1823 aga 6 ja 7/17 adramaad.[6] Aastal 1832 oli mõisatel adramaid 6 ja 7/19. Aastal 1881 kuulus Cērtene ja Ikšele mõisale 2 ja 34/80adramaad, lisaks allus mõisatele 6 ja 2/80 adramaad mõisatele kuuluvate talude valduses.[7]
Aastal 1920, mil mõisad likvideeriti, kuulus Ikšele mõisale 237 hektarit maad Blome vallas[8] ja 317 hektarit maad Smiltene vallas[9].
Viited
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
