Idufirma (inglise keeles start-up või startup) on ettevõte, mis on loodud eesmärgiga leida korratav ja skaleeruv ärimudel.
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Jaanuar 2022) |
 | See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2023) |
Idufirma ingliskeelne vaste on start-up, mis kirjutatakse sidekriipsuga või kokku (startup), tsitaatsõnana kaldkirjas ja ülakomaga, nt start-up'id, ahelliitsõnana start-up-firmad või start-up-ettevõtted.
Toimetaja Erkki Sivonen andis keelenõuandjaile teada, et võttis tõenäoliselt 2000. aastate keskel Eesti Ekspressis käibele start-up'i vaste idufirma.[1]
Idufirma eestikeelseks vasteks on keelenõuandjad pakkunud termineid käivitusfirma ja käivitusettevõte, kuid neid pole laiemalt kasutusele võetud. Vasteks on pakutud ka iduettevõte, sest firma on kahetähenduslik ja tähendab nii ettevõtet kui ka ärinime.[2]
2011. aastal nimetas Peep Nemvalts terminit idufirma liiga kujundlikuks ning pakkus neutraalsemaks, läbinisti eestikeelseks vasteks sõnu algäri või lähteäri, kus alg- oleks ühesilbilisena otstarbekam.[3]
Idufirma ei ole "päris firma", kus teatakse, kuidas raha teenida, vaid grupp inimesi, kes alles otsivad selleks võimalusi.[4]
Idufirmat eristab teistest (alustavatest) firmadest asjaolu, et idufirma toodet või teenust ei ole veel äriliselt tõestatud, puudub väljakujunenud kliendibaas ja ärimudel on pidevas aktiivses arengus ning võib isegi kardinaalselt muutuda protsessi käigus. Idufirma võib tegutseda mis tahes valdkonnas, kuid enamik neist tegutsevad tehnoloogia- või tarkvara-alal, kuna seal on uue toote väljaarendamise kulud teiste tegevusaladega võrreldes väiksemad.
Idufirma tegevuse rahastamiseks on mitu võimalust. Kui firma asutajad rahastavad oma tegevust ise, siis sellist tegevust nimetatakse inglise keeles sõnaga bootstrapping. Kiirema kasvu saavutamiseks kaasavad idufirmad sageli välisinvesteeringuid, andes investeeringu vastu ära osa firmast. Investoreid on peamiselt kahte tüüpi: isiklikku raha panustavad eraisikud, nn äriinglid, ning investeerimisfondid ja riskikapitalifirmad, mis koondavad mitme isiku raha. Idufirmale investeeringu saamist nimetatakse raha kaasamiseks ja inglise keelest toortõlkena ülevõetuna ka tõstmiseks (ingl to rise). Oma tegevuse käigus võib idufirma raha kaasata korduvalt.
Lisaks investorite, sh riskiinvestorite kapitalile on võimalus investeerida ainult juba teenitud raha. Nii kasvab firma aga palju aeglasemalt kui hästi rahastatud konkurent.[4]
Idufirmade kiirema arengu saavutamiseks on loodud ettevõtete kiirendeid (ingl accelerator). Kiirendi eesmärk on aidata alustavaid ettevõtteid oma idee arendamisel ning viia neid kokku potentsiaalsete investoritega. Enamik kiirendeid annab nendega liituvatele idufirmadele väikese investeeringu, nn seemneraha, ning võtab ettevõtetes osaluse vastutasuks raha ja juurdepääsu eest oma võrgustikule. Tuntuimad kiirendid on Seedcamp Euroopas ning 500 Startups ja Techstars USA-s. 2012. aastal asutati Eesti esimesed kiirendid Startup Wise Guys ja GameFounders.
Tuntuim Eestist pärit kunagine idufirma on Skype, mis on nüüdseks arenenud suurettevõtteks. Juba tõestatud ärimudeliga, kuid endiselt aktiivse kasvu faasis on Zeroturnaround ja Fortumo. Palju meediakajastust pälvinud idufirma on rõivaste virtuaalne proovikabiin Fits.me.
Eestis on ligi 500 idufirmat, kus 2019. aasta märtsi seisuga töötab 5700 inimest. Neist 3078 töötab Eestis ja 23% on välismaalased.[5]
Eesti idufirmad kiirendites
- Startup Wise Guys
- Budget.to – tarkvara ettevõtetele oma eelarvete planeerimise lihtsustamiseks
- inSkilled – sotsiaalne keskkond interneti teel õppimiseks
- Like A Local Guide – turistidele sihtkoha kohta kohaliku teabe pakkumine
- Liitu – ettevõtetevaheliste hangete korraldamine
- SportID – ettevõtete spordi- ja tervishoiukulude halduskeskkond töötajate sportliku eluviisi soodustamiseks
- VitalFields – detailne asukohapõhine ilmateade põllumeestele
- Gamefounders
- Baila Games – seni pidudel mängitavaid lauamänge loonud firma proovib luua sarnaseid mobiilimänge
- Startup Sauna
- Campalyst – suhtlusmeedia turustustööriist, pooled neljast asutajaliikmest on eestlased
- QMinder – nutikas järjekorra haldamise tarkvara
- Rephop – veebipõhine finantsplaneerimise, arundluse ja konsolideerimistarkvara
- Seedcamp
- Campalyst – suhtlusmeedia turustustööriist
- Erply – veebipõhine majandustarkvara jaemüügiks
- GateMe – ürituste ja uksenimekirjade haldamise platvorm ööklubidele
- GrabCad – inseneride suhtlus- ja töövahendusportaal
- Pult.io – teeb nutitelefonist puldi
- Qminder – nutikas järjekorra haldamise tarkvara
- Sportlyzer – kestvusspordialade virtuaalne treener
- Transferwise – soodne ja kiire valuutavahetus
- Ignite100
- CrowdIPR – platvorm keerukate tehnoloogia- ja patendiuuringuteks kollektiivse aju põhimõttel
- Springboard
- Publification – platvorm, mis võimaldab autoritel ise oma raamatuid kirjastada
- 500 Startups
- Zerply – portaal spetsialistidele oma oskuste ja töökogemuse tutvustamiseks
- Techstars
- GrabCad – inseneride suhtlus- ja töövahendusportaal
- Angelpad
- Pipedrive – tarkvara müügimeestele
- StartupChile
- Marker.to – veebis kasutatav kollane markerpliiats tekstilõikude esiletõstmiseks
- SportID – ettevõtete spordi- ja tervishoiukulude halduskeskkond töötajate sportliku eluviisi soodustamiseks
Teisi Eesti idufirmasid
- UpSteam – liikuva autopesu äpp.
- All World Media – reklaamipakkumiste võrdlus- ja vahenduskeskkond
- Click and Grow – toodanguks intelligentne lillepott, mis ise taime kastab ja väetab. Telesaate "Ajujaht 2010" võitja
- Cloutex – pilveteenustevaheline andmevahetus
- Edicy – kodulehe tegemise tarkvara
- Taxify – takso tellimise mobiilirakendus
- Flirtic – uue lähenemisega kohtinguportaal, mis testide abil arvutab välja inimeste omavahelise sobivuse
- Defendec – riigipiiri ja objekte valvav "tark sensorvõrk"
- GuardTime – pakub matemaatilistel alustel põhinevat ajatempli teenust, millega on võimalik tõendada dokumentide ja andmete autentsust ning päritolu
- Look4Care – aitab leida usaldusväärse lapsehoidja ja koduabilise
- Margn – raamatupidamistarkvara mikroettevõtetele
- Plumbr – leiab Javas programmeeritud tarkvarast mälulekkeid
- Virtual Garden – virtuaalne köögiviljaaed, telesaate "Ajujaht 2011" võitja
- GoGoNano – jätkusuutlikud nanotehnoloogilised vett-ja mustust hülgavad kaitse-ja puhastusvahendid
Populariseerimine
Võrreldes Ameerika ja Lääne-Euroopaga, on ettevõtlus Eestis veel võrdlemisi algusjärgus. Mitu projekti teeb tööd idufirmakultuuri edendamiseks ja uute inimeste kaasamiseks alustavate ettevõtete maailma.
Garage48 korraldab 48-tunniseid hoogtööüritusi, kus idufirmana tegutseda soovivad huvilised kogunevad, moodustavad meeskonnad ja arendavad välja idee prototüübi. Selline mudel võimaldab laiendada kontaktvõrgustikku ja saada tunnetust, mida tähendab idufirma tegemine. Tuntuimad Garage48 üritusel alguse saanud ettevõtmised on Lastehoid.net, Campalyst, Qminder ja VitalFields.
"Ajujaht" on telesaadete kaudu jälgitav ettevõtluskonkurss, millega edendatakse Eesti noorte ettevõtlikkust ning aidatakse kaasa uuenduslike ja teadusmahukate ettevõtete loomisele. Ürituse alguses esitatakse ideed, edasipääsenuid koolitatakse ja pakutakse mentorlusprogrammi. Lõpetanutele on auhinnafond ideede arendamiseks. Tuntumad "Ajujahilt" alguse saanud idufirmad on Click and Grow nutikas lillepott ning Virtual Garden, mis võimaldab igaühel veebi vahendusel olla aiapidaja.
Tallinna iduettevõtteid koondab koostöötamiskeskus Lift99, Tartus asub südalinnas iduettevõtluse kogukonnakeskus sTARTUp HUB.
Idufirmade temaatikast räägib Kuku raadio IT-ärisaade "Restart".
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
