Iberoromaani keeled

Iberoromaani keeled või mõnikord ibeeria keeled on romaani keelte rühm, mis arenes välja Pürenee poolsaarel (Hispaania, Portugal, Gibraltar ja Andorra) ning Lõuna-Prantsusmaal, mis on tänapäeval sagedamini eraldatud lääneibeeria ja oksitaaniromaani keelerühmadeks.

Ibeeria vulgaarladina keelest arenenud enimräägitud iberoromaani keeled on hispaania, portugali, katalaani-valentsia-baleaari ja galeegi keel. Nendel keeltel on ka oma piirkondlikud ja kohalikud variatsioonid. Vastastikuse arusaadavuse põhjal loendab Dalby seitse "välimist" keelt või keelerühma: galeegiportugali, hispaania, asturleoni, "laiem"-aragoni, "laiem"-katalaani, provanssaali+langedoki ja "laiem"-gaskooni.

Lisaks nendele keeltele on mitmed portugali keele põhised kreooli keeled ja hispaania keele põhised kreooli keeled, näiteks papiamento keel.

Päritolu ja areng

Edela-Euroopa keelekaart

Nagu kõik romaani keeled, põlvnevad iberoromaani keeled vulgaarladina keelest, mis on ladina keele mittestandardne vorm, mida rääkisid sõdurid ja kaupmehed kogu Rooma riigis. Riigi laienemisega hakkasid erinevate Rooma kontrolli all olevate territooriumite elanikud rääkima vulgaarladina keelt. Ladina keelt ja selle järglasi on Ibeerias räägitud alates Puunia sõdadest, mil roomlased territooriumi vallutasid.

Kaasaegsed iberoromaani keeled kujunesid ligikaudu järgmise protsessi kaudu:

• Ibeeria kohaliku elanikkonna romaniseerumine.
• Ibeerias kõneldava ladina keele mitmekesistamine, väikeste erinevustega olenevalt asukohast.
• Vanahispaania, galeegiportugali, asturleoni ja navarraaragoni (lääneibeeria keeled) ja varajase katalaani keele areng ladina keelest 8.-10. sajandil. Varajase katalaani ja oksitaani keele geneetiline klassifikatsioon on ebakindel. Mõned teadlased paigutavad need iberoromaani keelte (järelikult oleks see idaibeeria), teised galloromaani keelte hulka.
• Edasine areng kaasaegseteks hispaania, portugali, galeegi, katalaani, astuuria, leoni, miranda jne. keelteks (vaata Ibeerias räägitavad keeled: Hispaanias räägitavad keeled, Portugalis räägitavad keeled ja Andorras räägitavad keeled) 15.-20. sajandil.

Olekud

Poliitiliselt (mitte keeleliselt) on 4 peamist ametlikult tunnustatud iberoromaani keelt:

• hispaania keel (vaata Hispaania keelele antud nimed) on riigi- ja ametlik keel 21 riigis, sealhulgas Hispaanias. Hispaania keel on neljas enimkõneldav keel maailmas, kokku üle 570 miljoni kõnelejaga, ja teine enimkõneldav emakeel. Sellel on mitmeid murdeid ja teisendeid.
• portugali keel on ametlik keel 9 riigis, sealhulgas Portugalis ja Brasiilias. Hispaania keele järel on portugali keel üle 250 miljoni kõnelejaga teine enimkõneldav romaani keel maailmas, olles praegu emakeelena kõnelejate arvu järgi seitsmendal kohal. Portugalis kõneldavast euroopaportugali keelest väljaspool on erinevaid portugali keele murdeid.
• katalaani keel on ametlik keel Andorras ja kaasametlik Hispaania autonoomsetes piirkondades Kataloonias, Baleaaridel ja Valencias (kus see on tuntud kui valentsia keel) ning Itaalia linnas Algheros. Seda kõneldakse ka Prantsusmaa Pyrénées-Orientalesi departemangus (Põhja-Kataloonia) ilma ametliku tunnustuseta. Katalaani keel on tihedalt seotud oksitaani keelega, kusjuures oksitaanistidest keeleteadlased on neid kahte keelt käsitlenud ühena (näiteks Pierre Bec või viimati Domergue Sumien). Kui neid kahte keelt ei käsitleta ühena, klassifitseeritakse nad laialdaselt oksitaaniromaani keelteks, rühmaks, mis on mõnikord rühmitatud galloromaani keelte hulka. Katalaani keelel on kaks peamist murdeharu (ida- ja läänekatalaani) ning mitu alammurret ja seda räägib umbes 10 miljonit inimest (maailmas 75. enimräägitav keel), enamasti viies variandis: keskkatalaani, põhjakatalaani, loodekatalaani, valentsia ja baleaari.
• galeegi keel on kaasametlik Galicias ning seda kõneldakse ka Astuuria ja Castilla-Leóni külgnevates lääneosades. Lähedaselt seotud portugali keelega, hispaania keele mõjuga. See jagab portugali keelega sama päritolu, keskaegsest galeegiportugali keelest. Kaasaegset galeegi keelt kõneleb u. 3,2 miljonit inimest ja see on kõnelejate arvu poolest 160. kohal.

Lisaks on astuuria keel, kuigi mitte ametlik keel, tunnustatud Astuurias. See on üks asturleoni keeli koos miranda keelega, millel Portugalis on ametlik vähemuskeele staatus.

Keelepuu

 Pikemalt artiklis Romaani keeled

Iberoromaani keeled üle maailma

Iberoromaani keeled Pürenee poolsaarel ja Lõuna-Prantsusmaal

██ portugali

██ galeegi

██ fala

██ asturleoni

██ estremaduura

██ hispaania

██ aragoni

██ katalaani

██ oksitaani

Iberoromaani keeled on romaani keelte tavapärane rühm. Paljud autorid kasutavad seda terminit geograafilises tähenduses, kuigi see ei pruugi olla filogeneetiline rühm (iberoromaani keelteks rühmitatud keeled ei pruugi kõik otseselt ühisest esivanemast põlvneda). Filogeneetiliselt valitseb lahkarvamus selles, milliseid keeli tuleks iberoromaani keelte rühmas arvesse võtta; näiteks arvavad mõned autorid, et idaibeeria ehk oksitaaniromaani keeled võiks olla tihedamalt seotud põhjaitaalia (või ka frankoprovansaali, d'oïl ja retoromaani) keeltega. Üldine tavapärane geograafiline rühmitus on järgmine:

• idaibeeria
• lääneibeeria

Ristid (†) tähistavad väljasurnud keeli

• iberoromaani keeled
  • idaibeeria (ka galloromaani keeled)
    • katalaani
    • judeokatalaani †
    • oksitaani
  • lääneibeeria
    • asturleoni
      • astuuria
      • kantaabria
      • estremaduura
      • leoni
      • miranda
    • kastiilia
      • hispaania
      • ladino
    • galeegiportugali
      • fala
      • galeegi
      • judeoportugali †
      • portugali
    • püreneemozarabi
      • navarraaragoni †
        • aragoni
        • judeoaragoni †
      • mozarabi †

Vaata ka

• Ibeeria keeled
• Barrankvenju
• Iberofoon