From Wikipedia, the free encyclopedia
Huumlahendus on kvaasistatsionaarse sõltumatu gaaslahenduse tüüpiline vorm, mis tekib pinge rakendamisel gaasile. Huumlahenduse mõnes piirkonnas on aine plasmaolekus. Ioonide tekkimisel suureneb lahendusvahemiku elektrijuhtivus ja gaasi läbib elektrivool. Ergastamise ja relakseerumise ning ioniseerimise ja rekombineerumise protsesside käigus muudetakse elektrivälja energia valguseks ja soojuskiirguseks. Huumlahenduse olulised rakenduseks on gaaslaserid, erinevad valgusallikad ja ainete tuvastamine analüütilises keemias.
Huumlahendus võib tekkida väga erinevate tingimuste juures: muutuda võivad gaasi rõhk ja koostis, anuma kuju ja mõõtmed, gaasile rakendatud pinge. Huumlahendus võib olla ajas muutumatu (statsionaarne) või kesta vaid piiratud ajavahemiku jooksul. Huumlahenduse tüüpilisi omadusi on lihtsaim vaadelda statsionaarsel juhul suhteliselt väikese rõhu juures, näiteks p = 1 torr = 133 Pa, mis on 760 korda väiksem atmosfäärirõhust. Huumlahenduse vaatlemiseks sobib joonisel 1 kujutatud katseskeem, kus uuritav gaas asub ~0,5 m pikkuses ja mõne sentimeetri jämeduses klaastorus. Viimase otstes paiknevad plaatelektroodid on ühendatud jadamisi muudetava ballasttakisti ja alalispingeallikaga. Sobiva ballasttakistuse valimisega saab reguleerida gaasi läbivat voolu, kuna kehtib Ohmi seadus. Negatiivse potentsiaaliga elektroodi nimetatakse katoodiks ning positiivsega anoodiks. Ampermeetriga mõõdetakse gaasi läbiva elektrivoolu tugevust ja voltmeetriga pinget elektroodidel. Ülaltoodud tingimustel toimuva gaaslahenduse voltamperkarakteristikut on kujutatud joonisel 2.
Huumlahendus jääb piirkonda BE. Väiksema voolutugevusega Townsendi lahenduselt (piirkond AB) huumlahendusele üleminekuks peab pinge elektroodidel saama suuremaks läbilöögipingest UB. Üleminek on hüppeline ja sellega kaasneb elektroodide vahelise pingelangu järsk vähenemine. Huumlahendusele üleminekul väheneb plasmas eralduv võimsus, mis viitab protsessi efektiivsuse kasvule. Huumlahenduse normaalses piirkonnas CD jääb voolutihedus elektroodidel praktiliselt muutumatuks kuna voolu kasvades suureneb voolu juhtiva katoodiosa pindala. Pingetel UC kuni UD läbib vool vaid katoodi keskmist piirkonda ja servades vool puudub. Seetõttu püsib ka pinge piirkonnas CD peaaegu konstantsena. Punktis D katab plasma kogu elektroodi ja voolutugevuse suurenemisel peab kasvama ka voolutihedus, mille saavutamiseks tuleb tõsta pinget elektroodidel (piirkond DE). Suure voolutiheduse korral hakkab katood kuumenema ning termoemissiooni toimel elektrone välja paiskama. Punktis E omandab termoelektronide tekkimise kiirus kriitilise väärtuse ja toimub üleminek huumlahenduselt kaarlahendusele.[1]
Erinevalt väga nõrgalt valgust kiirgavast Townsendi lahendusest tekib huumlahenduses intensiivne kiirgus ning lahendusvahemikus eristuvad heledad ja tumedad piirkonnad (joonis 3).
Kiirgus tekib molekulide ergastumisele järgneval relakseerumisel ja ioonide rekombineerumisel. Mõlema protsessi puhul on olulisteks teguriteks elektrivälja tugevuse ja ruumlaengu jaotus huumlahenduse erinevates piirkondades.[2]
Negatiivsest helendusest katoodi poole jäävad piirkonnad (a kuni c) moodustavad huumlahenduse katoodiosa, kus elektrivälja tugevus väheneb ligikaudu lineaarselt. Katoodiosa pingelang moodustab peamise osa elektroodidevahelisest pingelangust ja ülejäänud huumlahenduse osades muutub potentsiaal vähe. Katoodiosa pikkus dc kujuneb välja selliselt, et katoodpingelang vastaks Pascheni kõvera miinimumväärtusele. Sel juhul on täidetud tingimus
kus p on gaasi rõhk ja (dp)min on Pacheni kõvera miinimumkoht. Väikseima võimaliku katoodpingelangu korral on ka ajaühikus plasmas eralduv energia vähim, kuna huumlahenduses on vool praktiliselt konstantne ja võimsus sõltub ainult pingest.
Katoodilähedases piirkonnas on positiivsete ioonide ruumlaengu elektriväli tugev ja seetõttu hakkavad katoodist emiteerunud elektronid kiirenevalt anoodi poole liikuma. Astoni pimeruumis on elektronide kiirus liiga väike, et gaasi molekule ergastada või ioniseerida ja seetõttu seal kiirgust ei teki. Katoodlaigu piirkonda jõudes on elektronid omandanud piisavalt suure energia, et molekule ergastada. Põhiseisundisse tagasipöördumisel hakkavad molekulid valgust kiirgama ja tekib katoodilähedane helendus. Osa elektrone läbib katoodlaigu ilma põrgeteta ja nende edasisel kiirenemisel suureneb tõenäosus, et põrkel molekuliga toimub ergastamise asemel ionisatsioon. Seetõttu on Crookesi pimeruumis kiirgus nõrk, kuid tekib rohkesti juurde positiivseid ioone ja elektrone. Ioonide liikuvus on väike ja elektronid lahkuvad piirkonnast kiiremini kui ioonid. Seetõttu omandab Crookesi pimeruum positiivne ruumlaengu, mis ongi katoodilähedase pingelangu põhjustajaks.
Osa elektrone jõuab negatiivse helenduse piirkonda, omades molekulide ergastamiseks piisavat kineetilist energiat. Samuti tekib selles piirkonnas rekombinatsioonikiirgus. Faraday pimeruumi liiguvad laengukandjad difusiooni teel. Laengukandjate kontsentratsioon on siin oluliselt väiksem kui negatiivse helenduse piirkonnas ja rekombinatsiooni tõenäosus väheneb. Faraday pimeruumis tekib nullist erinev elektriväli, mis elektrone anoodi poole kiirendab. Positiivse samba alguses saavutavad elektronid molekulide ergastamiseks vajaliku energia ja põhiseisundisse naasevad molekulid kiirgavad valgust. Mõned elektronid omavad gaasi ioniseerimiseks piisavat energiat ja toru telje lähedal on elektronide ja positiivsete ioonide kontsentratsioon suurem kui välimistes piirkondades. Laengukandjad liiguvad difusiooni toimel seinte poole, kus tekib rekombinatsioonikiirgus. Nii positiivses sambas kui ka negatiivse helenduse piirkonnas on täidetud kvaasineutraalsuse tingimus: elektronide ja positiivsete ioonide kontsentratsioonid on ligikaudu võrdsed ja aine on plasmaolekus.[3]
Huumlahenduse omadused sõltuvad tugevasti järgmistest parameetritest.[4]
Rõhu kasvamisel pikeneb positiivne sammas teiste piirkondade arvelt. Negatiivne helendus liigub katoodi poole ning katoodiosa piirkonnad surutakse kokku ja muutuvad raskesti eristatavaks. Katoodiosa lühenemine tuleneb Pascheni seadusest: rõhu suurenemisel peab katoodiosa pikkus vähenema, et korrutis pdc jääks konstantseks. Rõhul ~100 torri jõuab negatiivne helendus katoodini. Sellest kõrgematel rõhkudel hakkab positiivse samba läbimõõt vähenema ja hele piirkond ei ulatu enam toru seinteni.
Rõhu vähendamisel avaldub vastupidine efekt: katoodiosa pikeneb ja negatiivne helendus liigub anoodi poole tuues kaasa positiivse samba lühenemise. Madalatel rõhkudel võivad positiivne sammas ja negatiivne helendus täielikult kaduda.
Toru pikkuse muutmisel jääb Pascheni seaduse täitmiseks katoodiosa praktiliselt muutumatuks ja positiivne sammas pikeneb või lüheneb koos toru pikkusega. Toru lühendamisel väheneb lahenduse ülalhoidmiseks vajalik pinge vähehaaval kuni positiivse samba kadumiseni. Anoodi lähendamisel negatiivse helenduseni tuleb lahenduse ülalhoidmiseks pinget märgatavalt suurendada.
Gaasi valikust sõltub helendavate piirkondade värvus. Näiteks neoonis helendab positiivne sammas punakalt ja magneesiumiaurudes rohekalt.Samuti muutub Crookesi pimeruumi ulatus, sest ionisatsiooniks vajalik energia varieerub sõltuvalt kasutatavast gaasist.
Katoodi materjaliga muutub elektronide sekundaaremissiooni koefitsient – mõnest ainest on kergem elektrone välja lüüa ja lahenduse tööshoidmiseks vajaminev pinge väheneb.
Eelnevalt oli kirjeldatud alalispingel toimuvat statsionaarset huumlahendust. Üldiselt on huumlahenduse kujunemiseks kuluv aeg lühike ja samad piirkonnad tekivad ka lühikese pingeimpulsi rakendamisel elektroodidele. Olukorda, kus iseloomulike piirkondade väljakujunemiseks kulunud aeg on oluliselt lühem pingeimpulsi kestusest nimetatakse kvaasistatsionaarseks. Vahelduvpingeallika kasutamisel vahetuvad anood ja katood iga poolperioodi järel ning piirkonnad muutuvad vastupidiseks. Juba mõnekümne hertsise sageduse korral ei taju silm muutust ja helendus paistab statsionaarsena.
Gaaslaserites rakendatakse positiivses sambas tekkivat pöördhõivet valguse võimendamisel. Suure võimsusega CO2 lasereid kasutatakse näiteks metalli lõikamisel ja keevitamisel.
Huumlahenduse kiirgust kasutatakse erinevat tüüpi valgustites. Huumlahenduse enda kiirgust on näha näiteks neooniga täidetud signaallampides ja samuti reklaamlampides. Erinevat värvi kiirguse saamiseks varieeritakse gaasi koostist. Luminofoorlampides jääb huumlahenduse kiirgus põhiliselt ultravioletsesse piirkonda ja see muudetakse nähtavaks valguseks lambi sisepinnale kantud luminofoori abil.
Huumlahendust kasutatakse analüütilises keemias materjali koostise määramiseks. Katood valmistatakse uuritavast materjalist ja sellest eraldunud ioone tuvastatakse massispektromeetria abil.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
