Narva-Jõesuu
linn Ida-Virumaal From Wikipedia, the free encyclopedia
Narva-Jõesuu (saksa keeles varem Hungerburg; vene keeles varem Гунгербург, Усть-Нарoва[4]) on linnasisene linn Ida-Viru maakonnas omavalitsuslikus Narva-Jõesuu linnas.
 |
See artikkel räägib asulast; praeguse omavalitsusüksuse kohta vaata artiklit Narva-Jõesuu linn (haldusüksus) |
| Narva-Jõesuu | |
|---|---|
 Park Narva-Jõesuus | |
| Pindala: 10,2 km² (2016)[1] | |
| Elanikke: 2622 (1.01.2024)[2] | |
| EHAK-i kood: 5356[3] | |
| Koordinaadid: 59° 28′ N, 28° 3′ E | |
 | |
 |
Linn asub Narvast 14 ja maakonnakeskusest Jõhvist 47 kilomeetri kaugusel.
Narva-Jõesuu sai omaette linna õigused 1993. aasta augustis pärast eraldamist Narvast.
Narva-Jõesuu on tuntud kuurortlinnana, mille hiilgepäevad jäävad aastakümnete taha. Linn paikneb Narva jõe ja merelahe vahelises kolmnurgas, kus sümmeetrilised tänavad on rajatud otse luidetel kasvavasse männikusse. Linnas asub mitu raviasutust, sealhulgas nt Narva-Jõesuu sanatoorium ja puhkekodu. Seal asub Eesti pikim (7,5 km) mereäärne liivane supelrand, mis jätkub Meriküla ja Udria rannaga.
_01.jpg)
Ajalugu
Esimest korda on paikkonda mainitud 1503. aastast pärinevas Liivi ordu maameistri Wolter von Plettenbergi dokumendis. 1684. aastal[5] on mainitud Narva linnale kuulunud Kudruküla mõisa juures paika nimega Hungerburg ("näljalinn"). Legendi järgi andsid kohale sellise nime saksa kaupmehed, kes merehädalistena ei leidnud rannast mingit sööki.
Narva-Jõesuu kuulus hingeloendites Kudruküla alla ning oli Viru kreisi Vaivara kihelkonna Peetri valla koosseisus.[6]
1874. aastast kuni 19. sajandi lõpuni kujundati ja arendati Narva-Jõesuud kui kuurorti ning Narva linnavalitsus andis rendile krunte Hungerburgi ja Auga piirkonnas.[7] 1882. aastal ehitati Hahni poolt esimene Narva-Jõesuu kuursaal. 1886. aasta 16.-17. augustil toimus Hungerburgis suurtulekahju, milles hävines 96 maja[7], seejärel kavandati uus asula korrapärase plaani alusel. Taastamisel ehitati arvukalt eri stiilis puidust suvemaju-villasid. Kalurikülast suvituskeskuse tegemise mõte pärines Narva linnapealt Adolf Theodor Hahnilt, tööd juhtis Narva linnaarhitekt Aleksandr Novitski, hiljem tema järeltulija Nikolai Opatski. Planeeriti uued tänavad, rajati veevärk, kaevati kuivenduskraavid, suurte kruntidega haljastusega villad ning alevi keskele jäeti looduspargid. Narva ja Peterburi kaupmehed ja töösturid ehitasid omanäolise arhitektuuriga maju, millest kujunes erilaadne Narva-Jõesuu stiil.[8] Kuurordina algas Narva-Jõesuu tõus pärast Tallinn–Peterburi raudtee avamist 1870. aastal.
Asula nimetati ametlikult Narva-Jõesuuks 1890. aastal.
1893. aastal avati õigeusklik Narva-Jõesuu Püha Suurvürst Vladimiri kirik. Kirikul oli viis vene stiilis kivist kellatorni ja ristikäikudeks mõeldud suletud galeriid. Kirik asus Narva jõe kaldal ja see ehitati arhitekt A. Ivanovi projekti järgi. 1944. aastal lasid taganevad Saksa väed kiriku õhku.
1894. aastal kuulutati Hungerburg Venemaa Riiginõukogu otsusega supelkohaks ning 1903. aastast võeti külastajatelt suvitusmaksu[7] (4% korteri üürisummast).
1893. aastal avati õigeusklik Narva-Jõesuu Püha Suurvürst Vladimiri kirik. Kirikul oli viis vene stiilis kivist kellatorni ja ristikäikudeks mõeldud suletud galeriid. Kirik asus Narva jõe kaldal ja see ehitati arhitekt A. Ivanovi projekti järgi. Teises maailmasõjas, 1944. aastal lasid taganevad Saksa väed kiriku õhku.
15. juulil 1900 pühitseti seal uus VELK Viru praostkonna luterlik kirik, mis oli ehitatud peamiselt suvitajatele. Narva-Jõesuu Niguliste kogudus oli eesti- ja saksakeelne. Ka see, gooti stiilis kirikuhoone sai 1944. aasta lahingutes kannatada, lammutati 1954. aastal ning kive kasutati Narvas Kreenholmi Manufaktuuri hoonete taastamiseks.
1906. aastal algatas kiriku eestseisus koguduse üldkogus toimunud hääletuse põhjal koguduse palvemaja platsile Narva-Jõesuus (Koidu tänav 19) kooli ehitamise. Valminud koolihoone anti 1907. aastal Narva-Jõesuu Kooliseltsi palvel neile 12 aasta peale rendile. Kooli juhatasid Ernst Martinson ja Jakob Kents. Õppekeeleks oli vene keel; koolis õpetati ka eesti keelt, eesti kirjandust, Eesti ajalugu ja geograafiat, arvestades noorte edasiõppimisvõimalusi Narva vene keskkoolides. Narva-Jõesuu oli kakskeelne asula ja seal elas rohkesti venelasi. Narva-Jõesuu koolis töötasid õpetajatena Herman Kalmo, Alfred Liigmann, P. Priimägi, Tuudur Vettik, August Raud, Aleksander Okelmann jt.
1917. aasta 15. juuli Vene Ajutise valitsuse seadusega anti Narva-Jõesuule alevi omavalitsuse moodustamise õigus ja 1917. aastast sai Narva-Jõesuust alev.[7]
Iseseisvas Eestis
Esimese maailmasõja järel tulid kuurordi ellu langusperioodid, kuid piirkond säilitas oma kuurordikeskuse staatuse. Maailmasõdade vahel puhkasid Narva-Jõesuus peamiselt narvakad, Eesti kultuuriinimeste ladvik ja jõukam äriseltskond.[4]
1920. aastal liideti Peetri valla Kudruküla, Vahatküla.ja Schmetske suvituskoht ning Narva valla Magerburgi küla, mis üle Narova jõe, Narva-Jõesuu aleviga.[9]
Eesti iseseisvumise järel paiknesid Narva-Jõesuus Narva-Jõesuu alevivolikogu,[10] politseijaoskond, tolli- ja tuletornivalitsused ning oli eesti ja vene algkool. 1925. aastal otsustas majaomanike koosolek muuta Narva-Jõesuu alevi linnaks.[11] 21. jaanuar 1927 täpsustas Viru maavalitsus, et Naroova-Jõesuu alevi, Naroova valla ja Naroova jõe nimedes Akadeemilise Emakeele Seltsi kaalutlemisel ja maavalitsuse vastava otsuse põhjal 20. nov. 1926 a. prot. nr. 71 §§ll ja 14 tuleb "Naroova" asemel tarvitada ja kirjutada "Narva".[12]
Narva-Jõesuu alev iseseisva omavalitsusüksusena kaotati 1. aprillist 1934, ja selle administratiivpiirkonda kuuluv maa-ala arvati Narva-Jõesuu linnaosana Narva linna administratiivpiirkonda.[13] Narva linna Narva-Jõesuu linnaosavalitsus asus kuni Nõukogude okupatsiooni alguseni 1940. aastal aadressil Jaan Poska tänav 27.
29. detsembril 1936 teatas Narva linnapea Jaan Lust, et linnavalitsus kavatseb Narva-Jõesuu ümber nimetada Kuurort Narvaks, milline nimi oleks rahvusvaheliselt tuntum ja rahvusvahelise kõlaga. Narva-Jõesuu jaoskonnavalitsus soovis uueks nimeks Narva Rand.[14]
1. mail 1938 jõustunud linnaseadusega sai Narva-Jõesuust Narva linnaosa (ainus selline Eestis).
Teises maailmasõjas
1941. aasta sõjategevuses põletati Narva-Jõesuus 56 maja, mahapõlenute hulgas on Narva-Jõesuu rannakohvik, tuntud Pauli baar ja piirivalve hoone ning vana Narva-Jõesuu tuletorn. Kohalik apostlik-õigeusu kirik sai 22 pommitabamust, kuid purunes vaid üks torn. Suvilate kvartal jäi alles, kõik suuremad suvilad ja kõik puhkekodud jäid täiesti terveks, samuti Kuursaal ja Villa Capriccio.[15]
Narva-Jõesuu kuurort
Teisele maailmasõjale järgnenud Nõukogude okupatsiooni ajal taastus Narva-Jõesuu kuurordistaatus ja linna keskuseks kujunes 200 töötajaga sanatoorium. Asula oli populaarne Leningradi elanike seas, kes üürisid linnas suvilaid. 1945. aastal, pärast Narva linnast eraldamist, anti Narva-Jõesuule teist korda alevi staatus.[7]
Pikemalt artiklis Narva-Jõesuu sanatoorium
1961. aastal valmis kolhooside toel ehitatud Eesti Põllumeeste Puhkekodu ehk kolhoosidevaheline puhkekodu "Narva-Jõesuu", 1965. aastast kolhoosidevaheline sanatoorium Narva-Jõesuu ning sellest ajast kujunes linn ka eesti ja vene tööliste jaoks tavaliseks puhkekohaks. 1964. aastal suleti Narva-Jõesuu kultuurimaja ja kogu seltsielu toimus edaspidi sanatooriumis. Narva-Jõesuu puhkekoha staatus kinnistus, kui Ministrite Nõukogu ehitas endale randa erihoone.[4]
Taasiseseisvunud Eestis
Asula elanikkond kasvas 1990. aastateni ja hakkas seejärel vähenema.[16]
2003. aastal suleti linnas kalatöötlustehas.[16] Suurem osa 2000. aastate ettevõtetest kuulub teenindussektorisse.[17]
1990. aastaks oli Narva-Jõesuus alles ligi 80 iseloomulikku puitpitsvillat, 2024. aastaks oli neid säilinud 15.[18]
Rand on tuultele avatud, seda peetakse Eesti kõige tormiohtlikumaks Eestis, 2005. aasta jaanuaritormiga kaasnesid rannal olulised kahjustused.[17]
Rahvastik
Narva-Jõesuu elanikkond seisuga 1. veebruar 2007 oli 3011 inimest, kellest 76,2% olid venelased, 13,2% olid eestlased ja 10,6% olid muud rahvused. 1. jaanuaril 2014 oli elanike arv 2655.[19]
| Aasta | Kokku | Mehed | Naised |
|---|---|---|---|
| 2000 | 3003 | 1347 | 1656 |
| 2001 | 2984 | 1344 | 1640 |
| 2002 | 2936 | 1320 | 1616 |
| 2003 | 2874 | 1291 | 1583 |
| 2004 | 2829 | 1272 | 1557 |
| 2005 | 2744 | 1217 | 1527 |
| 2006 | 2762 | 1229 | 1533 |
| 2007 | 2770 | 1249 | 1521 |
| 2008 | 2722 | 1243 | 1479 |
| 2009 | 2742 | 1241 | 1501 |
| 2010 | 2737 | 1231 | 1506 |
| 2021 | 2554 | 1290 | 1264 |
Pilte
Narva-Jõesuu rand vaatega tuletornile
Tuletorn
Narva-Jõesuu sanatoorium
Ausammas Narva-Jõesuu päikesele
Supelvanker Narva-Jõesuus
Piiripostid Narva-Jõesuus: Eesti oma esiplaanil, Venemaa tagaplaanil (2024. aasta august)
_and_Russia_(background)_in_Narva-Jõesuu_(august_2024).jpg)
Vaata ka
Viited
Välislingid
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.