eesti maalikunstnik From Wikipedia, the free encyclopedia
Henn-Olavi Roode (4. november 1924 Tallinn – 25. detsember 1974 Tallinn) oli eesti maalikunstnik.
Henn Roode | |
---|---|
Sündinud |
4. november 1924 Tallinn |
Surnud |
25. detsember 1974 Tallinn |
Rahvus | eestlane |
Haridus | Tallinna Riiklik Tarbekunsti Instituut |
Tegevusala | maalikunstnik |
Ta sündis Tallinnas inseneri ja arsti perekonnas. 1943 lõpetas Tallinna Jakob Westholmi gümnaasiumi. 1944–1947 õppis Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis (õppejõud Ado Vabbe ja Elmar Kits). 1947 sügissemestril õppis Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis (õppejõud Johannes Võerahansu ja Lepo Mikko).
20. novembril 1949 arreteeriti fabritseeritud süüdistuste alusel Tartus. Mõne nädala jooksul vahistati tema sõpruskonnast ka Ester Potisepp (tulevane abikaasa), Lembit Saarts, Ülo Sooster, Valdur Ohakas ja 1950. aastal Heldur Viires. 14. juunil 1950 määrati NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi ja erinõupidamise otsusega neile karistuseks 10 aastat vabadusekaotust parandusliku töö laagrites. Henn Roode suunati Kasahhi NSV Karaganda oblastis asunud Lugovoilagi (dokumentides ka Pestšanlag). Ilmselgelt oli „üliõpilasgrupi“ vangipanek mõeldud intelligentsi ja esmajoones kunstnike hirmutamiseks.[1] Tõenäoliselt oli see aktsioon üks osa Pariisi koolkonna traditsioone järgiva kunsti(õpetuse) kompromiteerimise kampaanias, mis viiski iseseisva Tartu Riikliku Kunstiinstituudi likvideerimiseni 1950. aasta lõpul.[2] 1956 vabanes ennetähtaegselt, samal aastal ka rehabiliteeriti.
1956–1959 õppis Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis, lõpetades selle maalikunstniku diplomiga. Diplomitööks õlimaal "Mahtrasse".[3] Näitustel hakkas Roode esinema kohe pärast kooli lõpetamist. 1959–1960 töötas Tallinna Vineeri- ja Mööblivabriku kunstiringi juhina. 1964 astus ENSV Kunstnike Liidu liikmeks. 1964–1974 tegutses valdavalt vabakutselise kunstnikuna, aeg-ajalt töötas Tallinna Pedagoogilises Instituudis õppejõuna.
Henn Roode suri 25. detsembril 1974 maovähki. Maetud Tallinnas, Metsakalmistul.
Tema isa August Roode lõpetas Eesti Vabariigilt saadud stpendiumiga Gdański Tehnikaülikooli ja ema Anna Roode ühena esimestest naistest Tartu Ülikooli arstiteaduskonna. 19. veebruaril 1957 abiellus õpingukaaslase ja kunstniku Ester Potisepaga (neiupõlvenimi Esther Raudsepp). Peres sündis kaks tütart.
Olemuselt intellektuaal ja loomult tõeotsija, tiirles tema kunstifilosoofia kõrgemate kategooriate - tõe ja absoluudi - ümber. Ta oli kui teadlane, kes püüdis eraldada juhuslikku olemuslikust, analüüsides objektiivse ideaali ja subjektiivse vormi suhteid. Roode maalipärand koosneb arvukatest meremaalidest, linnavaadetest, abstraktsioonidest, erineva deformatsiooniastme ja -vormiga portreedest, aktidest, autoportreedest, natüürmortidest ja monumentaalsetest kompositsioonidest ("Turg", "Demonstratsioonile", "Asfalteerijad", "Kodusadamas", "Rööpad ja rattad" jt). Samavõrd rikkalik on Henn Roode joonistuste pärand (visandid, eskiisid, natüürmordid, autoportreed, portreed, aktid, mereteema jne).[4]
Ükski žanr pole H.Roode loomingus eriti eelistatud, sest teda köidavad pigem probleemid kui motiivid.[5] 1962. aastal valmis Roode manifest, tema kuulus "Turg", millele pole tolle aja eesti kunstis midagi võrdväärset vastu seada. [6] Henn Roode jaoks olid kõige olulisemad mahud, rütm, geomeetria. Tema tööd on 1960. aastate eesti maalis kõige tõsisemalt võetavad eksperimendid, mis tegelevad figuuri, liikumise ja ruumi suhtega. [7] Roode loomingu põhiparadoks seisneb selles, et sulgedes end struktuuride, värvide ja pindade vormimaailma, tegeles ta samas pidevalt vormi tühistamisega. [4] Roode jaoks polnud abstraktsele kunstile omane ruumiprobleem mitte ainult plastiline, vaid ka vaimne küsimus, lähenemine filosoofilisele süsteemile, kus ei kardeta ka absoluutse tõe mõiste kasutamist. [8]
Henn Roode mitmed teosed on eksponeeritud Kumu püsiekspositsioonis. Valik loomingu paremikust kuulub Eesti Kunstimuuseumi maalikogusse, mida saab näha lingil.[9]
Palju töid on erakogudes.
Eesti Kunstimuuseumi ja Eesti Posti koostöös anti 2011. aastal välja postmark (kujundus L. Lõhmus) Henn Roode teosega "Turg" (1961). Esimene mark margiseeriast "Eesti Kunstimuuseumi kullafondist" Nikolai Triigi maaliga "Lennuk" anti välja aastal 2010.[10]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.