From Wikipedia, the free encyclopedia
Helle Gans (sündinud 30. novembril 1940) on eesti sisearhitekt.[1]
Ta on lõpetanud 1959. aastal Tallinna 2. Keskkooli[2] ja 1966. aastal Eesti Riikliku Kunstiinstituudi sisearhitektuuri erialal.[3]
Pärast ülikooli lõpetamist töötas ta aasta mööblikunstnikuna MEV Standardis. Aastatel 1967–1976 töötas ta sisustusarhitektina EKE Projektis, seejärel kuni 1992 kunstnikuna Kunstikombinaadis ARS.[1]
1991. aastal asutas ta koos abikaasa Taevo Gansiga büroo Stuudio GaDIS,[4][5] mida hiljem hakkas juhtima nende tütar Riia Oja, kes on samuti sisearhitekt.[5]
Ta on Eesti Sisearhitektide Liidu liige.[6]
Diplomitööna valmis 1966. aastal Leila Pärtelpoja juhendamisel Tõravere observatooriumi külalistemaja kolmetoaline korter, mis mööblitootja Standard abiga ka ellu viidi. Gans pakkus toona nõukogude kontekstis värsket avatud köögiga elutuba. Mööblivabrikust Standard sai aastaks Gansi tööandja. Tema keskseks ülesandeks oli töö Toompea lossis tegutsenud Eesti NSV Ministrite Nõukogu Valge saali tammepuidust ja nahkkattega toolidega, mis kuulusid Riigikogu aegadest pärit Artur Perna ja Johann Ostrati kavandatud laudade juurde. Edasi liikus Gans 1976. aastani EKE Projekti.[1]
Taasiseseisvunud Eestis oli Gansidel perefirma Stuudio GaDIS. Kuigi Gansid tegid juba nõukogude perioodil mõned objektid koos, kulges nende loometöö siiski küllaltki erinevalt. Suurimaks ühistööks võib pidada läbi aastakümnete kestnud Pärnu sanatooriumi Tervis, mis vajas pidevat ajakohastamist ja ümbertegemist. Helle Gansi loomingut on kõige paremini tajuda sealses kultuurikeskuses, eriti just modernistlikus võtmes ehk siis funktsionaalselt asises saalis.[1]
Gans oli üks neist noortest autoritest, kelle teoste pärast saab rääkida 1969 alguse saanud näitusesarja “Ruum ja vorm” fenomenist. Näiteks 1972. üllatasid vaatajaid Gansi kollaseks värvitud metallist valmistatud, pjedestaaljalgadel seisvate kerajate tabloodega kellad, kus peale tavalise numbrilaua oli juures kas baromeeter või kalender ning mis mõjusid ootamatult rõõmsameelse tehnitsistliku ulmena.[1]
Gansi “ihuarhitektiks” võiks pidada EKE Projekti kolleegi Toomas Reinu. Gans lisas Reinu valgetele majadele ja hiilgavatele rütmidele pehmust ja sisemist nõtkust. Üks tuntumaid töid on Sverlovi-nimelise kolhoosi keskusehoone Tsoorus (1977), mis kujutas endast hämmastavalt mõjusat kompositsiooni. Väga menukaks sai aga Toomas Reinu poolt Pärnu KEKi elamusse kavandatud eesrindlik kodu. Selles olid ära jäetud ruumi jagavad vaheseinad, et pakkuda terviklikku ruumi pikkade vaadetega läbi koridori. Sisearhitekt tsoneeris ruumi hoopis eri kõrgustes kappidega ning pani magamistubadele lükanduksed. Valgusrikkus, kandilise mööbli rütmid, kappide lakke riputamine ning Estoplasti kerajad valgustid muutsid kodu tol ajal suisa eksootiliseks.[1]
Üheks Gansi silmapaistvamaks interjööriks oli lasteaed Trall Pärnus (1975–1978). Popipärase atmosfääriga lastesõbralikult avaras, valgusrikkas ja värvikirevas supergraafikaga kompleksis pakkus Gans esimesena välja senisest paindlikuma lahenduse, liites rühmaruumi ja muidu vaid lõunauinaku ajal tarvitatava magamisruumi, kasutades pimedamas ruumiosas ka ülalt tulevat valgust.[1]
Pärnu KEKi elamukompleksi eest pälvisid Gans koos Toomas Reinuga üleriigilise arhitektuuripreemia. Hiljem on Gansi ja Reinu kokku viinud näiteks Otepää Gümnaasiumi juurdeehitis (1998) ja spordihoone (2003) ning Munamäe vaatetorni kohviku (2005) kujundus. [1]
1976–1992 töötas Gans ARSis. Tol ajal tegeles ta mitme näituse kujundusega (Eesti NSV ekspositsioon NSV Liidu rahvusnäitusel Helsingis, Bulgaarias Plovdivis Eesti ekspositsioon rahvusvahelisel messil, mõlemad 1987).Ta oli ka ajaloomuuseumi Maarjamäel asunud lähiajaloo filiaali ruumide üldkujunduse (1987) autor.
Stuudio GaDISe kõrvalt jätkas Helle Gans 1980.–1990. aastatel ka autoridisaini loomist, kavandades ekstravagantseid peegleid, kelli, toole, kappe, laudu, nagisid.[1]
Helle Gansi looming demonstreerib, et keerukate poliitiliste olukordade kiuste oli Eesti sisearhitektuur ja unikaaldisain julge, eksperimentaalne ning kommunikatiivselt avatud. Suletud süsteemist hoolimata kavandas Gans ruume, mis pakkusid ärksaid lahendusi ja tundlikkust.[1]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.