eesti laulja From Wikipedia, the free encyclopedia
Heli Lääts (kodanikunimi alates 1958. aastast Heli Saul; 24. juuni 1932 Kuressaare – 16. veebruar 2018) oli eesti laulja (metsosopran).
Heli Lääts | |
---|---|
Heli Lääts 1974. aastal Foto: Jaan Künnap | |
Sündinud |
24. juuni 1932 Kuressaare |
Surnud | 16. veebruar 2018 (85-aastaselt) |
Heli Lääts lõpetas 1955. aastal Tallinna Muusikakooli.[1] Samal aastal debüteeris ta estraadilaval. 1960. aastal lõpetas ta laulu erialal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (Tiit Kuusiku õpilasena). Ta sai esimese Eesti lauljana estraadi- ja kammerlaulja kvalifikatsiooni.[1]
Regulaarsed esinemised estraadilauljana algasid 1956. aastal Emil Laansoo ansambli ja Eesti Raadio estraadiorkestriga. 1957. aastal osales Lääts koos teiste Eesti estraadikunstnike ja ansambliga Metronoom Moskvas ülemaailmsel noorsoo- ja üliõpilasfestivalil ning võitis sealse lauluvõistluse. 1958. aastal võitis ta esimese Eesti lauljatarina üleliidulise estraadiartistide konkursi.
Aastatel 1957–1961 laulis Lääts Eesti Raadio naistrios. Aastatel 1957–1987 oli ta Eesti NSV riikliku filharmoonia solist ning aastatel 1966–1974 sealsamas estraadistuudio lauluõpetaja.
Heli Lääts astus üles estraadi- ja kammerlauljana, osales estraadietendustes ning laulis lastelaule. Tema hääl oli kauni tämbriga ja repertuaar sisukas.[1] Ta oli paljude eesti heliloojate laulude esmaesitaja (sh Evald Vainu „Ei kunagi”, „Kuidas siis mitte kevadest laulda” ja „Ununesid sõnad”, Boris Kõrveri „Tallinn, mu Tallinn” ja „Kevade lauluke”, Arne Oidi „Ära võõraks jää”, Kustas Kikerpuu „Sa äratasid minus luiged lendu”, Valter Ojakääru „Ööviiul” ja „Oma laulu ei leia ma üles”).[2]
Tema lauldud laule on helisalvestistena paljudel heliplaatidel ja Eesti Raadio arhiivis. Ta lõpetas lauljakarjääri 2006. aastal.[3]
2002. aastast kuulus ta Keskerakonda.
Heli Lääts on maetud Tallinna Metsakalmistule.
Tema abikaasa oli dirigent Peeter Saul, nende pojad on Kaarel ja Indrek Saul. Keemik Koit Lääts oli tema vend.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.