Kreeka jumalanna From Wikipedia, the free encyclopedia
Hekate (vanakreeka keeles Ἑκάτη või Ἑκατα) on vanakreeka mütoloogias kuu-, allmaailma-, öö-, maagia-, nõiakunsti ja teispoolsusega suhtlemise jumalanna.[1][2] Hekate pühapaikadeks olid ristteed, kuhu muistsed kreeklased talle öösel ohvriande viisid.
Hekatet saatsid tema loomad: must emakoer ja tuhkur, kes olid mõlemad ära võlutud naisterahvad. Koer oli Trooja kuninganna Hekabe, kes oli pärast Trooja linna langemist merre hüpanud ja Hekate poolt ümber muudetud. Tuhkur (või muu väike loomake, eri allikate järgi) võis olla kas Hekate poolt oma suurustlemise eest karistatud nõid Gale (Γαλῆ) või Galinthias (Γαλινθιάς), Alkmene ämmaemand, keda sünnitusjumalanna Eileithyia tema liigse heatahtlikkuse eest karistanud oli, kuid kelle kaastundlik Hekate enda juurde võttis.[1][3]
Hekatet seostati teistest jumalataridest näiteks Selene ja Artemisega.[1]
Kreeka vaasidel kujutatakse Hekatet harilikult naisena, kes hoiab käes kahte leegitsevat tõrvikut. Mõnikord kannab ta tütarlapselikku lühikest seelikut ning jahisaapaid, just nagu Artemis.[1]
Hekatet kujutati tihti kolmenäolise jumalannana, kes hoiab käes tõrvikut, madu ning nuga.[2]
Hekatet on kujutatud ka kolmepäisena, üks pea koera, teine lõvi, kolmas hobuse oma.[1]
Sammastel kujutati Hekatet sageli kolmenäolisena, pidades silmas, et ta on ristteede jumalanna, kes vaatab igasse suunda.[1]
Hekate nimi (Ἑκατη, Ἑκατα) tuleneb kreeka sõnast hekatos ja see tähendab 'see, kes töötab kaugelt', 'kaugtööline'. Sõna meesvorm Hekatos oli jumal Apolloni, kunstide ja muusika kaitsja, tavaline epiteet.[1]
Hekate on kreeka nime Aikaterine (Αἰκατερίνη) ja selle erinevate tuletiste (sh Catherine, Katariina, Kadri, Kate) üks võimalikest algkujudest.[4]
Hekate oli müstiline jumalus, kelle sünnilugu jääb saladuseks. Tema vanemateks on peetud kord Perseust ja Asteriat, siis jälle Zeusi ja Asteriat või Zeusi ja Pheraead või Herat. On ka arvatud, et ta võis olla viljakusjumalanna Demeteri või ööjumalanna Nyxi järeltulija.
Hekate võis olla üks titaanide seast, ainus, kel õnnestus ka Zeusi valitsemise all (kui lahingu kaotanud titaanid Tartarosse heideti) vabaks ja edukaks jääda.[1]
Kui Demeteri tütar Persephone varjudeilma langes, kuulsid tema hüüdeid üksnes päikesejumal Helios ja Hekate. Hekate ütles Demeterile, et kuulis, kuidas Persephone läbi pimeduse appi hüüdis, kuid ta ei teadnud, kelle juurest tüdrukut otsida (selles osas abistas Demeterit Helios).
Hekate abistas Demeterit, kui too allilmas oma tütart otsis. Ta käis oma kahe loitva tõrvikuga ema Demeteri ees, näidates talle teed. Ta leidis Demeteri tütre Hadese embusest ning lasi emal ja tütrel taas kokku saada.
Hiljem, taas allilmas, kui lugu oli leidnud lõpplahenduse ja Persephonele oli Zeusi kohtuotsusega määratud pooleaastane vaheldumisi viibimine kummaski riigis, oli Hekate Demeteri tütre lähim abiline ja nõuandja allilma asjades.[7][1][8][9]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.