Heinrich VI (Saksa-Rooma keiser)

Heinrich VI (november 1165 Nijmegen – 28. september 1197 Messina) oli Hohenstaufenist Saksa-Rooma riigi valitseja 1190–1197, keiser alates 1191 ja Sitsiilia kuningas.

Heinrich VI koos oma naise Sitsiilia Constantiaga

Keiser Heinrich VI kujutatuna Manesse käsikirjas

Tema vanemad olid Friedrich Barbarossa ja Burgundia Beatrix. Tal oli kaks vanemat õde, vanem vend, kes suri kuueaastaselt, kuus nooremat venda ja kaks nooremat õde, kokku oli ta pärit 12-lapselisest perest.

1169 krooniti ta Bambergis roomlaste kuningaks.

1189 läks isa ristisõtta ja Heinrich, kes oli siis 24-aastane, jäi tema asemel riiki valitsema. Otsekohe alustas Heinrich Lõvi ülestõusu, kuid Heinrich surus selle maha.

1184 kihlus Heinrich Sitsiilia Constantiaga^[küsitav]. Nad abiellusid 27. jaanuaril 1186. 1190 suri Friedrich Barbarossa ristisõja ajal ning paavst Coelestinus III kroonis Heinrichi ja Constantia 1191. aasta aprillis keisriks ja keisrinnaks. 26. detsembril 1194 sündis sellest abielust Friedrich II.

Constantia oli normannide kuninga Guglielmo II vennatütar ja pärija ning pärast Guglielmo surma 1189 päris Heinrich Sitsiilia kuningriigi. Kuid 1189 kuulutas Guglielmo vennapoja ja Constantia venna ebaseaduslik poeg Tankred end Sitsiilia kuningaks ning vangistas Guglielmo lese, Inglise kuningatütre Joani. 1194. aasta veebruaris Tankred suri, jättes Sitsiilia oma nelja-aastasele pojale Guglielmo III-le. Heinrich vallutas seepeale vastupanu kohtamata Sitsiilia, kukutas Guglielmo 20. novembril ja krooniti 25. detsembril 1194 Sitsiilia kuningaks. Nii sai temast terve Itaalia valitseja, mis valmistas paavstidele mõistagi meelehärmi.

Heinrich oli parajasti minemas uude ristisõtta, et vabastada Jeruusalemm ja toimetada Saksamaale oma isa Friedrich Barbarossa säilmed, kui ta täiesti ootamatult suri. On võimalik, et mürgitati, surma põhjuseks on nimetatud ka malaariat.

Pärast tema surma algas taas võitlus Welfide ja Staufide vahel ülemvõimu pärast riigis, paavstivõim jõudis aga ilmaliku hegemooniani.

Kirjandus ja muusika

Saksamaa kirjandusajaloos on Heinrich VI tuntud minnesingerina ja Weingarteni ja Manesse laulukäsikirjades on nime "Kaiser Heinrich" all kirja pandud tema laulud, millest vähemalt kolme puhul on autorsus kindel. Laulud on dateeritud aastaisse pärast 1186. aastat. Heinrich VI ringkonda, ka pärast kroonimist, kuulusid minnesingerid Friedrich von Gutenberg ja Heinrich von Hausen, samuti oli ta häis suhteis Põhja-Itaalia vürstidega, kelle õukondades õitses provanssaali trubaduuriluule^[1].

Isiklikku ja järglased

Heinrich abiellus 1186. aastal Sitsiilia Constantiaga^[küsitav]. 1190 suri Friedrich Barbarossa ristisõja ajal ning paavst Coelestinus III kroonis Heinrichi ja Constantia 1191. aasta aprillis keisriks ja keisrinnaks.

Abielust sündis Friedrich II (1194–1250), Saksa-Rooma riigi valitseja 1212–1250, alates 1220. aastast keiser. Ta oli ka Sitsiilia ja Napoli kuningriigi kuningas (1197–1250, surmani), Švaabimaa hertsogiriigi hertsog ning lühikest aega ka Jeruusalemma valitseja (1225–1228)

Eelnev Friedrich Barbarossa	Saksa-Rooma keiser 1190–1197	Järgnev Philipp ja Otto Welf
Eelnev Guglielmo III	Sitsiilia kuningas 1194–1197 koos Constantiaga	Järgnev Constantia koos Friedrich II-ga

Vaata ka

• Sitsiilia kuningriik#Hohenstaufenite kuningriik

Viited

1. J. Bumke. Courtly Culture: Literature and Society in the High Middle Ages, lk 468. University of California Press, 1991