Heete Sahkai (sündinud 17. mail 1972) on eesti keeleteadlane ja tõlkija.
Ta on lõpetanud 1998. aastal Eesti Humanitaarinstituudi romanistika erialal, kaitses 2002. aastal magistritöö prantsuse keele alal Tartu Ülikoolis ning 2011. aastal doktoritöö lingvistika alal Tallinna Ülikoolis.[1] Tema doktoritöö teema oli "Teine grammatika. Eesti keele teonimede süntaks konstruktsioonipõhises perspektiivis".[1]
Heete Sahkai töötas 1998–2002 lepingulise lektorina Eesti Humanitaarinstituudis. Alates 2003. aastast oli ta Eesti Keele Instituudi teadur, alates 2018. aastast on vanemteadur.[1]
Heete Sahkai on tõlkinud ilu- ja aimekirjandust prantsuse ja itaalia keelest eesti keelde. Ta on üks elektroonilise "Suure eesti-prantsuse sõnaraamatu" koostajaist.[2]
- Béatrice Saubin, "Katsumus: 20-aastaselt Malaisias surma mõistetud". Tallinn: Kunst, 1997
- Philippe Erlanger, "Diane de Poitiers (1499–1566)". Tallinn: Kunst, 1998
- Rosario Villari (koostaja), "Barokiajastu inimene". (Koos Heigo Soomani ja Piret Peikeriga.) Tallinn: Avita, 2000
- Marie Darrieussecq, "Sigadus". Tallinn: Tänapäev, 2001
- Jacques Le Goff (koostaja), "Keskaja inimene". (Koos Janika Silla ja Heigo Soomaniga.) Tallinn: Avita, 2002
- Roland Barthes, "Autori surm: valik kirjandusteoreetilisi esseid". (Koos Eva Koffi, Indrek Koffi, Lembe Loki ja Marek Tammega.) Tallinn: Varrak, 2002
- Lucien Febvre, "Martin Luther: üks inimsaatus". Tallinn: Varrak, 2003
- François Furet (koostaja), "Romantismiaja inimene". (Koos Margus Oti ja Jana Lahega.) Tallinn: Avita, 2003
- Henri Bergson, "Loov evolutsioon". (Koos Margus Otiga.) Tartu: Ilmamaa, 2005
- Arlette Farge, Jacques Revel, "Mässu loogika: lasteröövide afäär Pariisis 1750". Tallinn: Varrak, 2005
- Julia Kristeva, "Jälestuse jõud: essee abjektsioonist". Tallinn: Tänapäev, 2006
- Paul Bourget, "Esseid kaasaja psühholoogiast". Loomingu Raamatukogu 21–23, 2011
- Giuliano Procacci "Itaallaste ajalugu. Esimene ja teine osa". Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2016
- Nuccio Ordino "Kasutu kasulikkusest". Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2019
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
