Hans Sõber VR I/3 (3./5. märts 1890 Järsa talu, Uue-Suislepa vald, Viljandimaa – 5. detsember 1962 Paide/Tallinn) oli eesti arst.[1]
Õppis Tarvastu kihelkonnakoolis, Tartu Hugo Treffneri gümnaasiumis ja lõpetas Tartu Ülikooli arstiteaduskonna 1918. aastal.[1]
Esimese maailmasõja ajal oli sõjaväe arst ja Eesti Vabadussõja ajal Tartu sõjaväe haigla arst. Töötas stipendiaadina Viinis, aastatel 1920–1927 oli professor Maasingu vanemassistent. Oli üks Tartu Erakliiniku asutajaid ja selle arste ning võttis osa Tartu Polikliiniku töö korraldamisest ja arstliku abi andmisest, kuid peamiselt töötas siiski eraarstina. Enne surma töötas Paide haigla sisehaiguste osakonna juhataja ja arstina.[1]
Tegi uurimistöid suhkurtõve, difteeria, tuberkuloosi ja malaaria alal. Tema erialaks olid südamehaigused, kuid spetsialiseerus hiljem ka nina-, kurgu- ja kõrvahaiguste eriarstiks.[1]
Oli Arstide Koja nõukogu[2] ja Eesti Üliõpilaste Seltsi liige.[3]
Lisaks Vabadusristile oli talle antud ka Läti Punase Risti kõrgem aumärk.[1]
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.