Haljala

Haljala
	Haljala kirik
	Pindala: 5,5 km² (2020)
	Elanikke: 1049 (1.01.2019)
	EHAK-i kood: 1739
	Koordinaadid: 59° 26′ N, 26° 16′ E

Haljala on alevik Lääne-Virumaal, Haljala valla keskus. Asub Rakverest loodes ja jääb Tallinna–Narva maanteest vahetult põhja.

Quick Facts

Close

Haljala üheks vaatamisväärsuseks on 14. sajandi lõpus ehitatud Haljala kirik koos seda ümbritseva kirikaia ja kabeliga. Kirikut kasutab Haljala Püha Mauritiuse kogudus.

Haljalat mainiti esimest korda 1241. aastal ja selle tähistamiseks on alevikku püstitatud mälestuskivi.

13. sajandil rajati Haljalasse puukirik ning 14. sajandi lõpus kivikirik. Kirik sai kannatada nii Liivi sõja algul 1558. aastal kui ka Põhjasõjas 1703. aastal.

Haljalas hakati kooliharidust andma juba 1687. aastal. Praeguse Haljala Kooli otsene eelkäija on 1847. aastal tööd alustanud Idavere vallakool.

1786. aastal rajati Haljala kalmistu.

7. septembril 1930 avati kalmistul Haljala Vabadussõja mälestussammas, mis õhiti Nõukogude okupatsiooni ajal 1945. aasta sügisel. Uus mälestussammas avati 24. veebruaril 1989.

Eesti NSV ajal asus Haljalas Haljala kolhoosi keskus ning pärast 1976. aastat mitme kolhoosi ühinemisel moodustatud kolhoos Viru.

Alates 1975. aastast. kuni 2021. aastani tegutses Haljalas Viru Õlu tehas.

1977. aastal liideti Haljala alevikuga Maheda.^[4]

Asulas tegutseb alates 1985. aastast Haljala rahvamaja.

Alevikus asub Maheda järv ehk Haljala paisjärv, mille pindala on 1,7 ha.^[5] Paisjärve juures asus kunagi Maheda vesiveski.

Asula järgi on nime saanud ordoviitsiumi Haljala lade.^[6]

Haljalas on sündinud arhitekt Herbert Johanson, laulja Kadri Voorand, pianist Ahti Bachblum, astronoom Georg Sabler ja naiskodukaitsja Ebba Saral. Sealt on pärit ka motosportlased Priit ja Kristjan Rätsep ning korvpallur Rain Veideman. Haljalas on elanud Tanel ja Gerli Padar.