Haldusjaotus ehk administratiivne jaotus on riigi territooriumi jagunemine osadeks (haldusüksusteks) selleks, et hõlbustada territooriumi valitsemist.
Haldusjaotuse järgi moodustatakse riigi- ja kohaliku võimu valitsemise organid.
Riikide territooriumid võivad haldusjaotuse alusel olla jaotatud provintsideks, läänideks, oblastiteks, kantoniteks, departemangudeks, kraideks, rajoonideks, valdadeks jne.
Haldusjaotus on enamasti hierarhiline: 1. järgu haldusüksused jagunevad 2. järgu haldusüksusteks jne.
Pikemalt artiklis Eesti haldusjaotus
Eesti alal on kasutusel olnud väga palju haldusjaotuse vorme. Muinasajast alates – maakond, muinaskihelkond, kirikukihelkond, lään, foogtkond, komtuurkond, kubermang, kreis, kommuun, oblast, rajoon, külanõukogu, vald.
Praegu on Eesti haldusüksusteks maakonnad, vallad ja linnad.
Maakonnas kuulub haldusvõim riigile. 2017. aastani oli maakonnas võimukandjaks riigi määratud maavanem.
Maakond jaguneb valdadeks ja linnadeks.
Vallas ja linnas kuulub võim kohaliku omavalitsusüksuse volikogule, mille on valinud kohalikud elanikud.
Valdade koosseisus võivad olla linnad, alevid, alevikud ja külad.
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
