Globe (laev, 1810)
From Wikipedia, the free encyclopedia
Remove ads
Globe oli Suurbritannia kaubalaev, mis oli käigus 19. sajandi esimesel veerandil.
Laev seilas Briti impeeriumi pealinna Londoni ning Kanada, Jamaica, Austraalia ja Sri Lanka vahet, tegutsedes peamiselt kaubalaevana. Aastatel 1818–1819 veeti sellega ka kurjategijaid Austraaliasse.
Remove ads
Teenistuskäik
Globe lasti vette suvel 1810.[1] Kolmemastilise purjelaeva varustusse kuulus muuhulgas ka kaheksa 18-naelast ja 2 9-naelast kahurit.[2]
Briti laevaregistris on esimene kirje laeva kohta 1812. aastast, milles selle omanikuks märgiti T. Taylor ja kapteniks Robinson.[2] 1816. aastal oli laeva omanikuks märgitud Newhandling ja kapteniks G. Ocley. Sel ajal sõitis laev Londoni ja Quebeci või Liverpooli ja Quebeci vahet.[3]
28. mail 1817 oli Globe teel Jamaicale, kui selle pidasid kinni kaks piraadilaeva. Teadaolevalt piraatide nõudmisi ei täidetud, ent laev sai siiski edasi sõita.[4]
1818. aastal oli Globe remondis. Sama aasta laevaregistris on laeva omanikuks märgitud Robertson ja kapteniks Blyth. Registri kohaselt sõitis laev sel ajal Londoni ja Uus-Lõuna-Walesi vahet.[5] 1818. aasta septembrist 1919. aasta jaanuarini oli Globe kapten Joseph Blythi juhtimisel teel Portsmouthist Port Jacksonisse, transportides sinna 140 süüdimõistetud kurjategijat, kellest üks suri teel.[6]
Pärast seda reisi jätkas Globe teenistust Briti Ida-India Kompanii kaubalaevana. 1821. aastal saabus laev Bengalist Thamesi, olles kevadel pikka aega olnud tugeva tormi käes Hea Lootuse neeme juures.[7] Järgmisel aastal oli laev teel Londonist Mauritiusele ja Tseilonile.[8][9] Nende reiside ajal oli laeva kapten Cuzens.
Remove ads
Hukk
Novembris 1824 alustas Globe rasva, vase ja laudade laadungiga teekonda Kroonlinnast Londonisse. 7. (ukj 19.) novembril 1824 sõitis laev Hiiumaa ranniku ligidal Suurrahul nelja Inglise miili kaugusel kaldast karile ja hukkus. Tormis uppus koos laevaga kapten Robert Brydon. Ülejäänud 16 meeskonnaliiget pääses eluga.[10][11] Laevameeskonna päästmist juhtis jätkuvalt tormise ilmaga Kõrgessaare mõisa omanik Eduard von Ungern-Sternberg.[11] Ohtliku päästeoperatsiooni eest kinkis Suurbritannia kuningas George IV talle kullast tubakatoosi.[12]
Laeva last suudeti osaliselt päästa. Heas seisus saadi kätte 125 tünni rasva, 25 tünni olid pooltühjad ning 200–250 liivaga segamini, lisaks toodi laevalt ära üle 3000 laua. Vraki ja laevalt päästetud kauba realiseerimise õiguse sai kaubamaja Thomas Clayhills & Son. Vaselaadung läks koos laevaga põhja, ent 1825. aastal saadi osa vaskplaatidest siiski kätte.[13][11]
Remove ads
Ilukirjanduses
Laeva hukku on oma romaani "Hiiu lossist – Siberisse" ühes peatükis motiivina kasutanud Mihkel Aitsam. Autori versiooni järgi määras Vene kohtuminister Ungern-Sternbergile võimupiiride ületamise eest ühe kuu koduaresti. Seetõttu keeldus Ungern-Sternberg kuningas George IV kingitud tubakatoosi esialgu vastu võtmast, vihjates Suurbritannia saadikule saadetud vastuses, et Venemaa keisri arvates on Inglise laeva päästmine kuritegu. Pärast saadiku külaskäiku Aleksander I juurde tühistas viimane karistuse ja andis Ungern-Sternbergile Anna III klassi ordeni.
Viited
Kirjandus
Välislingid
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Remove ads