From Wikipedia, the free encyclopedia
Gerard Denhoff (saksapäraselt Gerhard[1] Dönhoff) (umbes 1554 – 1602) oli Rootsi ja Rzeczpospolita riigitegelane.
Gerhard Dönhoff oli Rootsi kuninga (1568–1592) Johan III Eestimaa hertsogkonna Lihula foogt 1586–1589[2] ning 1589–1590 Rakvere lossifoogt.
Aastatel 1590–1599 oli ta Haapsalus Rootsi kuninga Johan III ja Poola-Rootsi kuninga Zygmunt III Waza asehaldur (saksa k. Hauptmann auf Hapsal und Leal[3] ja kastellaan ning Lihula lossiläänis, kuna Zygmunt III Waza valiti 1587. aastal Rzeczpospolita kuningaks ja isa surma järel 1592. aastal ka Rootsi kuningaks.
Gerhard Dönhoff oli Rootsi-Vene Täyssinä rahuläbirääkimiste volinik[2] Täyssinäs. 1595. aastal sõlmitud rahulepingu tingimusega loovutas Venemaa Rootsile Eestimaa hertsogkonna koos kõigi linnustega: Narva, Tallinna, Paide, Rakvere, Padise, Toolse, Vasknarva, Porkuni, Haapsalu, Koluvere, Lihula ja Vigalaga. Rootsi tagastas Venemaale Käkisalmi linnuse, koos maakonnaga ja tunnistas Jaanilinna, Jama, Koporje, Nöteborgi ja Laadoga kuulumist Vene riigile.
Katoliku usutunnistusega Zygmunt III Waza valimisega isa, Johan III surma järel 1592. aastal ka Rootsi kuningaks, alanud Rootsi kodusõjas nn Sigismundi sõjas toetas Gerhard Dönhoff Zygmunt III Wazat. Sigismund saatis ta 1598. aastal koos Georg Finckega diplomaatilise missioonile Taani ja 1599. aasta kevadel saatis ta Preisimaale, et takistada Rootsi linnade eraldumist tema võimu alt, samuti pidi ta täitma ülesandeid nii Kuramaal, Tallinnas ja ka Eestimaa rüütelkonnaga[2].
1598–1600 oli Gerard Denhoff Poola Liivimaa hertsogkonna Tartu vojevoodkonna vojevood.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
