Gamviki vald

Gamviki vald (norra keeles Gamvik kommune, põhjasaami keeles Gáŋgaviikka gielda) on kohaliku omavalitsuse üksus Norra põhjaosas. Gamviki vald asub Barentsi mere ääres Nordkinni poolsaare idaosas Finnmargi maakonnas. Läänes paikneb maapiir Lebesby vallaga ja kagus Deatnu vallaga, Gamvikist lõunasse jääb Ifjordfjellet ning idasse Tanafjorden. Teisel pool fjordi asuvad Berlevågi ja Deatnu vald.

Gamviki vald
norra Gamvik kommune
põhjasaami Gáŋgaviikka gielda
Gamviki valla vapp
Pindala: 3105 km² (2018)[1]
Elanikke: 1054 (1.01.2023)[2]
Rahvastikutihedus: 0,34 in/km²
Keskus: Mehamn

Gamviki valda peetakse Euroopa kõige põhjapoolsemaks mandrivallaks.

Pindala on 1416 km²,^[3] maapindala 1355 km².^[4]

2009. aasta 1. jaanuari seisuga oli vallas 1025 elanikku. Rahvastiku tihedus on 0,8 in/km².^[4] 2004. aastal oli vald elanike arvult Norras 397. kohal.

Gamviki valla vallavalitsuse hoone Mehamnis

Halduskeskus on Mehamn.

Vallanumber on NO-2023 (ISO 3166-2:NO).

Vald on keelekuju suhtes neutraalne.

Nimi

Oletatavasti oli nime varasem kuju Gangvik. Nime esimene pool on pärit vanapõhja sõnast gangr (karjatee),^[3] teine pool vik tähendab lahte.

Haldusajalugu

1. jaanuaril 1864 eraldati praeguse Gamviki valla ala Lebesby vallast ning viidi üle Tana valda, kus see püsis 1913. aasta 1. juulini.

Loodus

Rannajoon

Rannad on järsud.^[3]

Gamviki valla piiril loodenurgas on Euroopa mandriosa põhjapoolseim punkt Nordkinn. Nordkinni poolsaare ja valla lõunaosa vahele lõikub Hopsfjorden, edela suunas Tanafjordeni haru Langjforden. On ka palju väiksemaid lahte ja fjorde.^[3]

Geoloogiline ehitus

Vald paikneb eelkambriumi moondunud settekivimitel.^[3]

Pinnamood

Vald asub suhteliselt tasasel lavamaal, mille kõrgus merepinnast Nordkinni poolsaarel on 200–400 m ning lõuna pool 300–500 m.^[3] Kõrgeim tipp on Duolbagáisá (673 m), mis asub valla kaguosas Tana valla piiril.^[3]

Kliima

Kliima on väga karm – meteoroloogia seisukohast puudub suvi Gamviki ümber üldse. Suvekuu keskmine õhutemperatuur peaks olema üle 10 °C. Mõõtmete järgi on kõige soojema kuu augusti keskmine õhutemperatuur Slettnesi tuletorni juures 9,6 °C. Nii on Gamviki vallas ainult talv, kevad ja sügis, kuigi on ka päikesepaistelise ja sooja ilma pikki perioode, mil päike paistab öö keskpaigas. Samuti muudab Golfi hoovus piirkonna kliimat pehmemaks .

Tuule keskmine kiirus on suur.^[5]

Õhutemperatuur^[6]

Koht	Kõrgus ü.m.p.	Jaan	Veebr	Märts	Apr	Mai	Juuni	Juuli	Aug	Sept	Okt	Nov	Dets	Aasta keskm
Mehavn	10	−4,6 °C	−4,6 °C	−3,4 °C	−0,9 °C	2,7 °C	6,8 °C	10,0 °C	9,5 °C	6,8 °C	2,5 °C	−1,0 °C	−3,3 °C	1,7 °C
Slettnes Fyr	8	−4,4 °C	−4,5 °C	−3,1 °C	−0,8 °C	2,8 °C	6,3 °C	9,3 °C	9,2 °C	6,7 °C	2,5 °C	−0,9 °C	−3,2 °C	1,7 °C

Sademete hulk

Koht	Kõrgus ü.m.p.	Jaan	Veebr	Märts	Apr	Mai	Juuni	Juuli	Aug	Sept	Okt	Nov	Dets	Aastane
Mehavn	10	57 mm	45 mm	41 mm	40 mm	42 mm	46 mm	60 mm	60 mm	67 mm	80 mm	66 mm	56 mm	660 mm
Slettnes Fyr	8	47 mm	37 mm	35 mm	34 mm	36 mm	37 mm	45 mm	46 mm	53 mm	67 mm	56 mm	46 mm	539 mm

Loomad

Tähtis veelindude pesitsusala on Omgangsstauran, mis asub Gamvikist kagus.^[3] Läänes aga on Slettnesi looduskaitseala ja linnuvaatlusjaam.

Riik ja omavalitsus

Vallavalitsus

2007. aastast on Gamviki vallavanem Marius Nilsen (Norra Tööpartei). Aastatel 2004–2007 oli selleks Roger Hansen samast parteist.

Politsei

Vald kuulub Ida-Finnmargi politseiringkonna Berlevågi ja Gamviki lensmanniringkonda.^[3]

Kohus

Vald kuulub Ida-Finnmargi ringkonnakohtu alla.^[3]

Rahvastik

Elanike arvu dünaamika

Elanike arv

Gamviki valla elanike arv oli 1920.–1970. aastatel ligikaudu 1700, kuid hakkas seejärel vähenema. Ajavahemikus 1970–2004 vähenes see keskmiselt 1,2% aastas (maakonnas 0,1%).^[3] Languse põhjuseks on sisserände vähenemine ja kuna sisserändajad asusid tööle enamasti kalanduses, siis on ka kalatööstuse pidurdumine olnud rahvaarvu vähenemise põhjuseks.

Elanike arv alates 1951. aastast antud 1. jaanuari seisuga.^[7]

Aasta	1769	1801	1815	1825	1835	1845	1855	1865	1875	1890	1900	1910	1920	1930	1946
Elanike arv	167	228	210	240	314	345	405	531	800	1012	1117	1370	1573	1663	1610
Aasta	1950	1951	1952	1953	1954	1955	1956	1957	1958	1959	1960	1961	1962	1963	1964
Elanike arv	1735	1736	1773	1742	1735	1696	1744	1743	1739	1760	1774	1762	1777	1775	1743
Aasta	1965	1966	1967	1968	1969	1970	1971	1972	1973	1974	1975	1976	1977	1978	1979
Elanike arv	1745	1710	1678	1640	1640	1650	1682	1713	1743	1769	1767	1743	1759	1752	1680
Aasta	1980	1981	1982	1983	1984	1985	1986	1987	1988	1989	1990	1991	1992	1993	1994
Elanike arv	1636	1606	1582	1569	1590	1568	1523	1479	1458	1450	1424	1398	1388	1423	1461
Aasta	1995	1996	1997	1998	1999	2000	2001	2002	2003	2004	2005	2006	2007	2008	2009
Elanike arv	1455	1410	1326	1337	1283	1288	1269	1234	1205	1134	1114	1076	1046	1040	1025

Sooline koosseis

1. jaanuaril 2005 elas vallas 568 naissoost isikut (50,99%) ja 546 meessoost isikut (49,01%).

1. jaanuaril 2008 oli 20–39-aastaste elanike seas 100 mehe kohta 93,6 naist.

Ränne

Viimastel aastatel on väljaränne olnud suur ja sisseränne väike.

Asustus

Gamviki vallas on Mehamn, Skjånes, Langfjordnes, Nervei ja Gamvik.

Suurem osa rahvastikust (umbes 700) elab Mehamnis. Kasvanud on sealne elanike arv, samal ajal kui Gamvikis on vähenenud. Sellegipoolest elab neis kahes piirkonnas üle 90% rahvastikust. Ülejäänud asutusest on hajali, suurem osa Hopsfjordeni põhjakaldal, kus asub ka Skjånes.

Varem oli vallas ka teisi kalurikülasid, sealhulgas Omgang, Losvik ja Finnkongkeila. Pärast seda, kui sakslased 1944. aastal külad hävitasid, neid enam üles ei ehitatud.

Majandus

Slettnesi tuletorn

Kalandus

Majanduses on põhikohal kalandus, eriti kevadine tursa- ja kilttursapüük. Lisaks püügile tehakse ka kalatöötlemist.

Kalapüük on hooajalise iseloomuga, mis mõjutab ka tööhõivet. Pikemas perspektiivis on kalanduse tööjõuvajadused samuti kõikuvad.

Kasutatakse väikseid lahtisi kaldapaate, millega saab kaugemale merele minna.

Põhjapõdrad

Sisemaal on põhjapõtrade karjamaad.

Turism

Turism on Gamvikis elavnemas.

Slettnesi tuletorni lähedal on Norra kõige põhjapoolsem laagriplats.

Transport

Lennuühendus käib lühikese rajaga Mehamni lennujaama kaudu. On olemas ka Gamviki lennuväli, mida kasutatakse häda korral. Viimane oli valla esimene lennujaam ja see rajati Røde Kors Hjelpekorpsi ja A/S Varangfly (hiljem Norving) koostöös kiirabi- ja taksolennumaandumisrajana.

Laevaliin Hurtigruten peatub iga päev mõlemas suunas Mehamnis ja Gamvikis.

Gamviki lähedal on Slettnesi tuletorn, mis on Euroopa ja väidetavalt maailma põhjapoolseim mandrituletorn.

Nordkinni poolsaarelt pääseb mööda Fylkesvei 888 maanteed Hopseideti. Maantee viib Ifjordi, kust pääseb omakorda Lakselvist Deanu šaldi külasse viivale maanteele Fylkesvei 98. Fylkesvei 894 läheb Kjøllefjordist Mehamnelvi sillani, kus ta jõuab Fylkesvei 888-le.

Kohalikud maanteed viivad Gamviki ja Skjånesi.

Fylkesvei 894 sisaldab parvlaevaühendust Kifjord ja Kalaki vahel; talvel see puudub.

Haridus

2004. aasta 1. oktoobri seisuga oli vallas 4 põhikooli 153 õpilasega.

Mehamnis on keskkooli filiaalklass.

Ajalugu

Kuni esimese maailmasõjani käis pomoorikaubandus, kala vahetati jahu jm vastu.

19. sajandi teisel poolel tegutses Mehamnis Svend Foyni vaalapüügijaam. See lõhuti juunis 1903 Mehamni mässu käigus. Aastal 1944 hävitasid sakslased taganedes peaaegu kogu hoonestuse.

12. märtsil 1982 kukkus Mehamni lähedal merre Widerøe lennufirma lennuk Twin Otter. Mehamni õnnetuse asjaolud ei ole tänapäevanigi päris selged.

Kultuur

Gamvikis on Gamviki muuseum ja raamatukogu.

Vestnes on loodus- ja kultuurimälestis, kus on muu hulgas varemed, hauad ja teatud tüüpi kodade jäänused.

Arhitektuurilist huvi pakub Gamviki kirik.

Kirik

Gamviki kogudus kuulub Gamviki kihelkonda, Varangeri praostkonda ja Põhja-Hålogalandi piiskopkonda.

Viited

1. Arealstatistikk for Norge
2. 07459: Alders- og kjønnsfordeling i kommuner, fylker og hele landets befolkning (K) 1986 - 2023
3. Store Norske Leksikon
4. Areal og befolkning i kommuner, fylker og hele landet (K) 2007 - 2020. Statistika Keskbüroo, vaadatud 26.06.2020.
5. "GAMVIK MUNICIPALITY". Originaali arhiivikoopia seisuga 25. august 2010. Vaadatud 23. juulil 2009.
6. Meteorologisk institutt^{[alaline kõdulink]}
7. Alates 1951. aastast on andmed võetud Statistika Keskbüroo lehelt.

Kirjandus

• Asbjørn Fossen. Nord-øst i Finnmark: liv eller død?, 2006

Välislingid

• Valla koduleht
• Elanike arv ja iive alates 1951. aastast
• 2008. aasta rahvastikuandmed
• 2008. aasta kahe viimase kuu rahvastikuandmed