Güldenstubbe

Güldenstubbe (rootsi keeles Gyllenstubbe, vene keeles Гильденштуббе) on ilmselt Holsteinist pärit aadlisuguvõsa, Knutseni suguvõsa haru.

Güldenstubbe suguvõsa aadlivapp

Ajalugu

Päritolu ja varasem ajalugu

 Pikemalt artiklis Knutsen

Güldenstubbed on Knutseni suguvõsa haru. Viimase päritolu ei ole teada, kuid ilmselt võisid nad pärineda Holsteinist või Taanist. 21. aprillil (vkj) 1708 tõstis Rootsi kuningas Karl XII Saaremaa mõisarentniku Peer Tage Knutseni (suri 1703) vanema poja Peer Anton Knutseni (1671−1757) aadliseisusse ja ta sai perekonnanimeks Gyllenstubbe.^[1] Kuni 1730. aastateni oli käibel nimekuju Güllenstubbe, seejärel saksapärane Güldenstubbe.^[2] 3. juulil (vkj) 1731 annetas Rootsi kuningas Fredrik I Peer Antonile aadlidiplomi,^[1] kuid Rootsi rüütelkonda teda ei introdutseeritud.^[3] Tema kahest pojast: Johann Gustav von Güldenstubbest (1700–1739) ja Karl Friedrich von Güldenstubbest (1703–1787) said alguse suguvõsa Kaarma-Loona ja Muratsi pealiinid.

Gyldenstubbe

 Pikemalt artiklis Gyldenstubbe

Peter Karl Ludwig von Güldenstubbe (1795−1876) adopteeris Karl von Hoyningen-Huene vallaspoja Amandus Nikolai Ernsti (1815–1875), kes sai perekonnanimeks Gyldenstubbe;^[4] tema ja tema järeltulijad kasutasid Güldenstubbe suguvõsa vappi. Ta võeti 1865. a paiku Saaremaa rüütelkonna matriklisse.

Güldenstubbed rüütelkonna matriklis

Peer Anton von Güldenstubbe võeti 1724. aastal Saaremaa rüütelkonda; 1741. aastal immatrikuleeriti ta valminud Saaremaa rüütelkonna matriklisse. 1844. aastal immatrikuleeriti Liivimaa rüütelkonna matriklisse Alexander von Güldenstubbe, Karl von Güldenstubbe ja Ludwig von Güldenstubbe.^[5] 2. veebruaril (vkj) 1902 võeti Eestimaa rüütelkonna matriklisse Karl Gustav von Güldenstubbe (1798−1867) ja Friedrich Ludwig Magnus von Güldenstubbe (1813−1872) järeltulijad.^[6]

Vapp

Suguvõsa vapp on kõnelev vapp. Selle vapikilbil on kujutatud kuldseid kände (rootsi keeles gyllen ‘kuldne’ + stub ‘känd’). 1731. aastal aadlidiplomiga annetatud vapil oli lisaks kujutatud suurtükki ja granaate. XX sajandi algul võeti uuesti kasutusele algne 1708. aastast pärit vapp. 1934. aastast pärit perekonnaotsusega kasutab Güldenstubbe ja Gyldenstubbe suguvõsa vanemat vappi.^[7]

Suguvõsa liikmeid

• Peer Anton von Güldenstubbe (1671−1757), Rootsi sõjaväelane (kapten), Saaremaa maanõunik, Saaremaa ökonoomiakomissar, Aru, Muratsi, Kasti, Lööne, Rahu, Rannaküla mõisnik ja Tolli, Kaarma-Loona, Ratla ja Sikassaare pandivaldaja ning Leisi, Lümanda, Torgu ja Muhu-Suuremõisa rendivaldaja
• Johann Gustav von Güldenstubbe (1731−1780), Saaremaa maamarssal, Saaremaa maanõunik, mõisaomanik
• Heinrich Nikolaus von Güldenstubbe (1738−1790), kolleegiumiassessor, Saaremaa ökonoomiakomissar, mõisaomanik
• Karl Gustav von Güldenstubbe (1739−1814), tõeline riiginõunik, Saaremaa aadlimarssal, Saaremaa maanõunik, südametunnistuskohtunik, Saaremaa konsistooriumi direktor, mõisaomanik
• Peter Ludwig von Güldenstubbe (1772−1819), õuenõunik, Saaremaa maanõunik, mõisaomanik
• Alexander Georg Anton von Güldenstubbe (1786−1848), Saaremaa maanõunik, Saaremaa konsistooriumi direktor, paljude vaimulike kirjutiste eesti keelde tõlkija, mõisaomanik
• Peter Karl Johann von Güldenstubbe (1795−1876), Venemaa keisririigi sõjaväelane (staabikapten), tõeline riiginõunik, Liivimaa kubermangu postimeister
• Karl Gustav von Güldenstubbe, Saaremaa maamarssali kohusetäitja, Saaremaa maanõunik, Saaremaa konsistooriumi president, mõisaomanik[

Jalaväekindral Magnus Alexander Ludwig von Güldenstubbe (1801−1884)

• Magnus Alexander Ludwig von Güldenstubbe (1801−1884), Venemaa keisririigi sõjaväelane (jalaväekindral), kindraladjutant, pataljoni-, polgu-, brigaadi-, diviisi- ja korpusekomandör, Moskva sõjaväeringkonna vägede ülemjuhataja, Riiginõukogu liige
• Friedrich Magnus Ludwig von Güldenstubbe (1813−1872), Saaremaa maanõunik, mõisaomanik
• Johann Ludwig von Güldenstubbe (1817–1873), filosoof, spiritualist, tegutses Pariisis õe Julie Wilhelmine von Güldenstubbega (1827–1888)^[4][8][9]
• Friedrich Ludwig von Güldenstubbe (1845−1917), maakohtu assessor, Kandla ja Järumetsa mõisaomanik
• Reinhold Karl Maximilian von Güldenstubbe (1850–1931), jurist, Tartu maakohtunik
• Peer Arthur von Güldenstubbe (1855−1909), õigusteaduse kandidaat, Saaremaa rüütelkonna sekretär, Saaremaa maanõunik, mõisaomanik
• Ludwig Karl Oskar von Güldenstubbe (1891−1962), filosoofiadoktor, Müncheni ülikooli slaavi filoloogia professor
• Karl Gustav Ludwig von Güldenstubbe (1894–1945), jurist, Tartu, Viljandi ja Haapsalu rahukohtunik

Güldenstubbe suguvõsa mõisavaldused

• Eestimaa:
  • Tolli (Pargenthal) (1718−1719)
• Saaremaa:
  • Allika (Hallick) (XVIII sjandi 2. pool), Anijala (Hannijall) (kuni 1769), Ariste (Arrust) (alates 1769, liideti Jööri mõisaga), Aru (Arromois) (1723−1731 ja 1890. aastad − 1912), Elme (Magnushof) (1790.−1810. aastad, rendivaldus), Järumetsa (Jerwemetz) (1810. aastad − XIX sajandi lõpp), Jööri (Jöör) (1769−1814 ja 1830. aastad), Kaarma (Karmelhof) (1717−? pandi-, enne 1731−1739 ja 1760. aastad − 1919 pärusvaldus), Kaarma-Loona (Klausholm) (1735−1739 ja 1776−1837), Kandla (Kandel) (1810. aastad − 1919), Karala (Karral) (1730. aastad, rendivaldus), Kasti (Kasty) (1707−1757), Kaunivere (Kaunifer) (XVIII sajandi 2. pool − 1837), Koikla (Koiküll) (1810. aastad − XIX sajandi 2. pool), Kuusnõmme (Kusnöm) (1840−enne 1862), Kärla (Kergelhof) (u 1900−u 1914, rendivaldus), Küdema (Kiddemetz) (1750. aastad − 1833), Loona (Kadwel) (XVIII sajandi algus, immissioon), Luulupe (Lulopäh) (1881−1919), Lööne (Cöln) (1789−XIX sajandi 2. pool), Muratsi (Murratz) (1707 − u 1877), Mõnnuste (Mönnust) (1740.−1750. aastad, rendivaldus), Ohtja (Ochtjas) (pärast 1749−1833), Rahu (Rachk) (1716−1750 ja a-st 1789, Lööne kõrvalmõis), Rannaküla (Rannaküll) (1701−1741 ja 1810. aastad − 1817), Torgu (Torkenhof) (XVII sajandi 2. pool−XVIII sajand, rendivaldus), Uue-Kaarma (Neu-Karmel) (1872−1919), Vestli (Wesselsdorf) (1789−1790), Võhksa (Wexholm) (1850. aastad ja 1883−1910)

Vaata ka

• Gyldenstubbe
• Knutsen

Viited

1. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Oesel. Tartu: Osaühing „Ilutrükk”, 1935, lk 127.
2. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Oesel. Tartu: Osaühing „Ilutrükk”, 1935, lk 127, allmärkus.
3. Schlegel, Ernst Bernhard. Klingspor, Carl Arvid. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor. Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875, lk 101.
4. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Oesel. Tartu: Osaühing „Ilutrükk”, 1935, lk 137, allmärkus.
5. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Oesel. Tartu: Osaühing „Ilutrükk”, 1935, lk 129-130.
6. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd III. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930, lk 368.
7. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Oesel. Tartu: Osaühing „Ilutrükk”, 1935, lk 130.
8. Samuel Chinnery (juuli 1873). "Obituary (Baron Louis Guldenstubbé)" (PDF). The Spiritual Magazine (inglise keeles). Vaadatud 16.5.2020.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
9. "Julie von Güldenstubbe sovitti Karibianmeren mysteerin Saarenmaalle". Estofennia (soome keeles). 12.05.2020. Vaadatud 16.05.2020.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)

Kirjandus

• Perekond Güldenstubbe, EAA, f. 2074.
• Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd III. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930. Lk 368 .
• Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Oesel. Tartu: Osaühing „Ilutrükk”, 1935. Lk 127–142 .
• Genealogisches Handbuch des Adels. Adelige Häuser B. Bd VIII. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1968. Lk 135–152.
• Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd IV. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1978. Lk 311-312.
• Schlegel, Ernst Bernhard. Klingspor, Carl Arvid. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor. Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875. Lk 101-102 .

Välislingid

• Väljavõte Saaremaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust