Šveitsi astronoom From Wikipedia, the free encyclopedia
Fritz Zwicky (14. veebruar 1898 Varna, Bulgaaria vürstiriik – 8. veebruar 1974 Pasadena, California, USA) oli Šveitsi astronoom, tumeaine avastaja[1].
Ta sündis Varnas šveitslasest Bulgaaria töösturi ja diplomaadi Fridolin Zwicky ning tšehhitar Františka Vrčeki peres. Vanemad saatsid kuueaastase Fritzu 1904. aastal isa päritolumaale Šveitsi. Fritzu nooruspõlv möödus saksakeelses Glaruse kantonis vanavanemate kodus. Küpsustunnistuse sai ta Zürichis. Seejärel õppis matemaatikat ja füüsikat konföderatsiooni Zürichi Tehnikakõrgkoolis[2]. Tema diplomitöö juhendaja oli Hermann Weyl[3], 1922. aastal[2] kaitstud füüsikaalase doktoritöö juhendaja oli Peter Debye[3], hilisem nobelist.
1925. aastal kutsus kaks aastat varem Nobeli füüsikaauhinna saanud Robert Andrews Millikan Zwicky enda juurde tööle Pasadenas asuvasse California Tehnoloogiainstituuti[3]. Seal tegutses ta esimestel aastatel füüsikateoreetikuna, hiljem jätkas astrofüüsikuna[2]. Astronoomilisi vaatlusi tegi ta Mount Wilsoni ja Palomari observatooriumis. 1942. aastal sai Zwicky California Tehnoloogiainstituudi astronoomiaprofessoriks.
Zwicky, kes emigreerus 1925. aastal USA-sse, elas seal üle 40 aasta, kuid ilma Ameerika kodakondsuseta – ta jäi elu lõpuni Šveitsi kodanikuks.[3]
Zwicky, uurides 1933. aastal galaktikate ruumijaotust ja liikumiskiirusi Berenike Juuste galaktikaparves, näitas, et parve kogumass on palju kordi suurem kui liikmesgalaktikate masside summa ning tegi sellest järelduse, et galaktikaparves peab olema palju mingit tundmatut mittehelenduvat ainet (tumeainet).[1] 1933. aastal ennustas Zwicky koos Walter Baadega neutrontähtede olemasolu, samuti neutrontähtede ja kosmilise kiirguse tekkimise supernoova plahvatuste tagajärjel. Koos Baadega olid nad esimesed, kes 1930. aastate keskel demonstreerisid Bernhard Schmidti leiutatud uut tüüpi suure vaateväljaga teleskoobi tõhusust[1]. 1937. aastal esitas Zwicky gravitatsiooniläätsede hüpoteesi. Aastatel 1961–1968 ilmus Zwicky kuueköiteline kataloog, mis sisaldab 30 000 galaktikat ja 9700 galaktikaparve.[1]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
