Friedrich-Alfred Olbrei
Eesti tehnikateadlane, ringhäälingutegelane ja sõjaväeinsener From Wikipedia, the free encyclopedia
Friedrich-Alfred Olbrei VR I/3 (ka Fred Olbrei; 30. august (vkj 12. august) 1893 Tallinn – 25. märts 1972 Tallinn) oli Eesti tehnikateadlane, ringhäälingutegelane ja sõjaväeinsener (aastast 1938 kolonel).[1]
Friedrich-Alfred Olbrei oli klaveritöösturi poeg.[1]
Lõpetas Tallinnas gümnaasiumi, õppis 1915–1916 Riia Polütehnilise Instituudi mehaanika osakonnas, lõpetas 1916 eksternina Peterburi Nikolai I nimelise Inseneriakadeemia ning 1918 lendur-vaatlejana Jevpatoria sõjaväelendurite kooli.[1]
Esimese maailmasõja ajal teenis Pirital Peeter Suure merekindluse Tallinna Merelennujaamas. 1918. aastal asutas koos Villem Tomingaga Tallinnas elektriinstallatsiooni ettevõtte «Elektri installatsiooni büroo Tomingas & Olbrei». Võttis osa Vabadussõjast, oli Kaitseministeeriumi sädetelegraafi valitsuse ning sädetelegraafikompanii ülem, pani aluse Eesti kaitseväe raadiosidele. Lõpetas 1925 Prantsusmaal Toulouse'i Ülikooli Elektrotehnika Instituudi. Oli 1926–1933 Kaitseväe Ühendatud Õppeasutiste (KVÜÕA) lektor ja õppetöökodade ülem, Kõrgema Sõjakooli õppejõud ning inseneriväeala erijuhataja, 1929–1931 ühtlasi Tallinna Tehnikumis raadiooperaatorite kursuse lektor, õpetas elektro-, side- ja raadiotehnikat, oli riikliku kutsekomisjoni liige. 1933–1934 Sidepataljoni ülem, 1934–1940[2] Riigi Ringhäälingu direktor, 1940–1941 Sidevalitsuse raadiokeskuse peainsener.[1]
Sõja puhkemisel viidi Venemaale laskurdiviisi sideülemaks, töötas Uuralites Ivdeli mangaanikaevanduses ning oli Tjumeni sõjakooli sideala õppejõud. 1944. aastal saadeti Siberi vangilaagrisse, süüdistatuna spionaažis ja vandenõus osalemises. Naasis asumiselt Eestisse 1956, oli Vabariikliku Röntgenoloogiajaama ja Tervishoiuministeeriumi arstiriistade töökoja juhataja, aastast 1963 Rahvamajanduse Nõukogu tehnilise informatsiooni keskbüroo tehnikateabe- ja patendiekspert.[1]
Mõjutas põhjapanevalt raadioalase tehnilise mõtte ja hariduse ning ringhäälingu ja raadiotööstuse arengut Eestis. Tema eestvõttel ja osalusel asutati Riigi Ringhäälingu raadiolabor ja töökojad, ehitati ümber ja varustati ränikristall-pooljuhtsaatjaga Tallinna raadiojaam, rajati 1937 Türile 50 KW raadiosaatejaam koos Euroopa moodsaima 196,6 m kõrguse vabaltseisva mastantenniga, valmis Baltimaade esimene mobiilne ülekandekeskus – reportaažiauto Hõbehall, hangiti firmalt AEG Eestisse esimeste seas maailmas magnetofonid, raadioülekannete tarvis arendati välja Tallinna teatri- ja kontserdisaale ning spordiväljakuid ühendanud kaablivõrk, maal avati raadiokuulamise hõlbustamiseks ligi 250 tuulik-elektrigeneraator akulaadimispunkti, kavandati ja 1939–1940 püstitati Tallinnas Kreutzwaldi ja Faehlmanni tänava nurgale tehnika viimase sõna järgi Raadiomaja, mille elektrilise osa projekteeris koos insener A. Lossmanniga. Raadiotööstuse arendamisel ja selle teaduslikul korraldamisel toetus peamiselt ameeriklaste kogemustele.[1]
Kuulus aastast 1927 Riigi Ringhäälingu juhatusse, oli OÜ Raadio-Elektrotehnika Tehase (RET) asutajaid ja juhatuse liige, kuulus Insenerikoja nõukogusse. Avaldas teadustrükiseid raadiotehnikast ja ringhäälingust.[1]
Kuulus korporatsiooni Rotalia.
Isa oli muusikaärimees, klaveritööstur ja Estonia seltsi eestseisuse liige Jaan Olbrei.
Tema õde oli ballettmeister Rahel Olbrei, õemees arhitekt Hanno Kompus. On maetud Tallinna Pärnamäe kalmistule.
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
