Pärnu JK Vaprus on Eesti jalgpalliklubi, mis tegutseb Pärnus. Klubi mängib 2023. aastal Premium liigas.
| Täisnimi | Pärnu Jalgpalliklubi Vaprus | ||
|---|---|---|---|
| Hüüdnimi | Karud | ||
| Asutatud | 1922–1941, 1999 | ||
| Väljak | Pärnu Rannastaadion | ||
| Mahutavus | 1501 | ||
| Juhatus |
Jaak Roosson Karl Palatu | ||
| Peatreener | Igor Prins | ||
| Liiga | Premium liiga | ||
| 2023 | Premium liiga, 6. | ||
| Internet | Klubi koduleht | ||
| |||
Ajalugu
Algusaastad
22. märtsil 1909 loodi 1890. aastal loodud Pärnu Karskusseltsi Vaprus juurde võimlemisosakond. Seda kuupäeva võib lugeda Pärnu organiseeritud sporditegevuse alguseks.
Pärast I maailmasõda jätkati sportimist Vapruse spordiosakonnana. 1922. aasta mais otsustasid spordimehed edasi tegutseda iseseisva spordiseltsina Vaprus. Spordiseltsi Vaprus asutasid Johann Tamm, Ago Pärtel, Arnold Oksa, Johan Põntson ja Arnold Luhaäär.
William Puust, kes oli 1927–1932 Pärnu Jalgpalli Klubis ja Pärnu Spordiseltside Liidu asutaja, oli 1924–1927 Vapruse aseesimees.
Vapruse klubi liikmed võistlesid jalgpallis, võimlemises, maadluses, kergejõustikus, tõstmises, poksis, ujumises, suusatamises, jalgrattasõidus, jääpallis, lauatennises, korv- ja võrkpallis. Vaprus korraldas spordiajaloo esimesed linnadevahelised jooksuvõistlused Pärnust Tallinna ja Pärnust Riiga. Seltsi ruumid asusid Supeluse, Karusselli, Lõuna ja Pikal tänaval. Lisaks asutati osakonnad Raekülas, Vana-Pärnus, Surjus ja Vändras, millest eriti aktiivselt tegutses Raeküla osakond. Jalgpallivõistkondi oli Vaprusel kohati 3, millele lisandusid veel Raeküla ja Surju osakonna meeskonnad.
1927. ja 1934. aastal tuli Vapruse meeskond jalgpallis Pärnu meistriks. 1937. aastal liitus Vaprus mitme muu Pärnu spordiklubiga, pannes nii aluse Pärnu Kalevile.
62 aastat hiljem
Raeküla staadionil käis koos harjutamas hulk noori jalgpallisõpru, kes osalesid 1999. aastal ka Nike korraldatud rannaturniiril. Üllatusena võideti elukutselisi jalgpallureid. Sellest tekkis idee hakata ka regulaarselt harjutama muruväljakul.[1]
Pärnu Kalevi staadionil kohtusid esimese Eesti Vabariigi aegse spordiseltsi Vaprus ründemängija (1932–1936) Aleksander Padu (Padumets) ja Reigo Tõnsberg, kellel tekkis idee taaselustada spordiselts Vaprus. Koos Raekülas elava ärimehe Ivo Tahiga kinnitati 25. juulil 1999 JK Vapruse põhikiri, mis registreeriti 2000. aastal. Otsustati osta koht III liigas ja sellega osaleda 2000. aasta Eesti meistrivõistlustel. Esimene aasta osutus niivõrd edukaks, et järgmiseks hooajaks kindlustati koht II liigas. Lisaks sellele tuldi Pärnu meistriks.[1]
2001. aastal algatas JK Vaprus Pärnumaa Meistrivõistlused Vapruse Karikale, mille võitis Levadia võistkond.[1]
2001. aasta kujunes Vaprusele väga edukaks. Võideti madalamate liigade karikas ja sellega kindlustati pääs UEFA Regioonide Karikale. Paraku lubas EJL seal osaleda vaid kahel Vapruse mängijal, Priit Hansalul ja Hannes Lehel, kes lõi ka koondise auvärava. Samal aastal kohtuti Inglismaa amatöörklubi The Old Carthusian Football Clubiga Londonist. Samuti osaleti Eesti-Läti 100 võistkonna maavõistlusel, kus kohtuti FK Upesciemsiga. Lisaks kohtuti treeningumängudes veel Soome klubidega.[1]
Kuna Pärnu FC Levadia oli tõusnud meistriliigasse, otsustati laenulepingu alusel mängivatest 3 väljakumängijast ja väravavahist loobuda. 1. detsembril 2001 sõlmitud lepingu alusel siirdus Rain Põldme Pärnu Levadiasse. Seda võib pidada Vapruse klubi esimeseks ametlikuks mängijatega tehtud tehinguks. Lisaks Rain Põldmele, Ruslan Mironovile ja Sergei Samkovile, kes kõik olid klubis mänginud 1999. aastast, suundus Pärnu Levadiasse ka Artur Pinka, kes saabus Vaprusse 2000. aastal Tallinna FC Štrommist. Kuna juhtmängijate lahkumine nõrgestas oluliselt meeskonna võitlusvaimu, otsustati mitte pürgida esiliigasse ja II liiga lõpetati 2. kohaga.[1]
2002. aastal alustati nõrgendatud koosseisus ja seati eesmärgiks II liiga koha kindlustamine. Sama aasta lõpus otsustasid JK Vaprusega ühineda Marek Lemsalu Jalgpallikool, Pärnu Pataljoni JK ja Pärnu FC Levadia, mille tulemusel tekkis Vapruse ridadesse mitu noortevõistkonda.[1]
2003. aasta osutus klubile majanduslikult raskeks. Eelarve paisus juba 1,3 miljonile kroonile, kuid vajaminevaid toetajaid ei leitud ja hooaeg lõpetati majanduslikus miinuses. Samal aastal hakati osalema rannajalgpallis, kus saavutati mitmel etapil esikoht. Järgneval aastal õnnestus Vaprusel tulla rannajalgpallis esimest korda Eesti meistriks.[1]
2007. aastal saavutati Meistriliigas 8. koht, millega edastati liigast välja langenud Lasnamäe Ajaxit ning FC Kuressaaret. Fair Play arvestuses saavutati FC Flora järel 2. koht. Hooajal 2008 kukkus Vaprus pika hooaja järel Meistriliigast välja. Tänu FC TVMK likvideerimisele pääseti, vaatamata 10. kohast, üleminekumängudele Paide Flora Linnameeskonna vastu. Kuigi kahe mängu üldseis jäi 5:5, siis tänu rohkematele võõrsil löödud väravatele pääses Meistriliigasse Paide. Fair Play arvestuses saavutati taas 2. koht. 2009. aastal mängis Vaprus üle pika aja jälle Eesti Esiliigas. Tugevalt noorenenud koosseisuga kindlustati hooaja lõikes liigatabelis endale 7. koht. 36 mänguga koguti Esiliigas 39 punkti.[1]
2010. aasta suvel toimus Pärnu Spordihoones kohtumine Pärnus noortejalgpalliga tegelevate klubide, Pärnu linna ja Eesti Jalgpalli Liidu vahel, et moodustada 2011. aasta hooajast Pärnu Linnameeskond.[2] Pärnu Vapruse, Pärnu JK ja Pärnu Kalevi SK põhjal loodud uus klubi võttis üle Vapruse liigakoha, ning parimad mängijad kolmest klubist.[3]
Taasalustamine IV liigast
Aastatel 2011–2013 keskendus jalgpalliklubi Vaprus peamiselt noortetööle. Ent 2014. aastal naasis klubi Eesti meeste meistrivõistlustele. Esimesel hooajal lõpetas Vaprus noore koosseisuga neljandas liigas lõunatsoonis, saavutades vaid ühe võidu ja viimase koha. Järgmisel hooajal osales klubi neljandas liigas läänetsoonis, kus saavutati teine koht ning teeniti üleminek III liigasse.
Aastal 2016 kogus Vaprus kolmanda liiga läänetsoonis võrdse arvu punkte võitjatega (57), kuid kuna nad kaotasid mõlemad omavahelised mängud, jäid nad teisele kohale. II liiga üleminekumängudel alistati Tallinna FC Ararat TTÜ, kes lõpetas II liiga 12. kohal, kahe mängu kokkuvõttes tulemusega 14:2. See kindlustas neile koha II liigas aastaks 2017.
Tagasi kõrgliigas
2017. aasta hooaja eel teatas MTÜ Jalgpalliklubide Liit (Pärnu JK, Pärnu Kalevi SK, Pärnu JK Vaprus), et Premiumi liigas hakkab Pärnu Linnameeskonna asemel alates 2017. aasta hooajast suvepealinna esindama Pärnu JK Vaprus.[4][5]
Mängijad
- Vaata ka: Kategooria:Pärnu JK Vapruse jalgpallurid
Praegune koosseis
Seisuga 26. november 2023[6]
Märkus: Lipud näitavad rahvuskoondist vastavalt FIFA reeglitele. Mängijatel võib olla aga mitu kodakondsust.
|
|
Personal
Praegune tehniline personal
|
Peatreenerite ajalugu
|
Saavutused
- 2. koht (1): 2015
- Võitja (1): 2001
Statistika ja loendid
Varasemad liigahooajad
| Hooaeg | Liiga | Koht | Me | Mä | Võ | Vi | Ka | Lv | Vv | Va | Pu | Suurim väravakütt | Karikas |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Pärnu JK/Vapper | |||||||||||||
| 2000 | III liiga lääs | 1. | 6 | 20 | 14 | 2 | 4 | 60 | 22 | +38 | 44 | Raino Lapp (12) | |
| Pärnu JK Vaprus | |||||||||||||
| 2001 | II liiga lõuna/lääs | 2. | 6 | 20 | 13 | 4 | 3 | 63 | 25 | +28 | 43 | Mihkel Vorman (11) | ei osalenud |
| 2002 | II liiga lõuna/lääs | 5. | 6 | 20 | 7 | 2 | 11 | 25 | 39 | −14 | 23 | 4 mängijat (4) | ei osalenud |
| 2003 | Esiliiga | 8. | 8 | 28 | 5 | 7 | 16 | 42 | 71 | −29 | 22 | Marek Markson (10) | ei osalenud |
| 2004 | II liiga lõuna/lääs | 1. | 8 | 28 | 24 | 4 | 0 | 157 | 21 | +136 | 76 | Indrek Joost (28) | ei osalenud |
| 2005 | Esiliiga | 1. | 10 | 36 | 26 | 6 | 4 | 92 | 39 | +53 | 84 | Verner Uibo (19) | ei osalenud |
| 2006 | Meistriliiga | 7. | 10 | 36 | 10 | 4 | 22 | 49 | 86 | −37 | 34 | Ranet Lepik (9) | ei osalenud |
| 2007 | Meistriliiga | 8. | 10 | 36 | 8 | 1 | 27 | 35 | 96 | −61 | 25 | Mihhail Kazak (7) | Veerandfinaalid |
| 2008 | Meistriliiga | 9. | 10 | 36 | 5 | 2 | 29 | 41 | 125 | −84 | 17 | Martin Partsioja (7) | 1/16-finaalid |
| 2009 | Esiliiga | 7. | 10 | 36 | 11 | 6 | 19 | 64 | 77 | −13 | 39 | Taavi Laurits (10) | 1/16-finaalid |
| 2010 | Esiliiga | 7. | 10 | 36 | 10 | 7 | 19 | 57 | 78 | −21 | 37 | Taavi Laurits (14) | ei osalenud |
| 2011-2013 mängiti Pärnu Linnameeskonna koosseisus. | |||||||||||||
| 2014 | IV liiga lõuna | 9. | 9 | 16 | 1 | 2 | 13 | 13 | 46 | −33 | 5 | Henri Hansson ja Kaspar Mitt (3) | ei osalenud |
| 2015 | IV liiga lääs | 2. | 10 | 18 | 12 | 3 | 3 | 55 | 21 | +34 | 39 | Jaak-Peeter Oja (15) | ei osalenud |
| 2016 | III liiga lääs | 2. | 12 | 22 | 19 | 0 | 3 | 69 | 22 | +47 | 57 | Robyn Hallmere (12) | ei osalenud |
| 2017 | Premium liiga | 9. | 10 | 36 | 2 | 2 | 32 | 29 | 146 | −117 | 8 | Kristen Saarts (8) | 1/32-finaalid1 |
| 2018 | Premium liiga | 10. | 10 | 36 | 2 | 7 | 27 | 25 | 123 | −98 | 13 | Tõnis Vihmoja (8) | 1/32-finaalid |
| 2019 | Esiliiga | 3. | 10 | 36 | 21 | 4 | 11 | 73 | 48 | +25 | 67 | Kristen Saarts (21) | 1/16-finaalid |
| 2020 | Esiliiga | 1. | 10 | 32 | 19 | 8 | 5 | 72 | 30 | +42 | 65 | Ronaldo Tiismaa (14) | 1/32-finaalid |
| 2021 | Premium liiga | 10. | 10 | 30 | 5 | 3 | 22 | 24 | 88 | -64 | 18 | Anton Krutogolov ja Enrico Veensalu (5) | 1/16-finaalid |
| 2022 | Premium liiga | 10. | 10 | 36 | 3 | 2 | 31 | 32 | 96 | -64 | 11 | Ronaldo Tiismaa (7) | 1/64-finaalid |
| 2023 | Premium liiga | 6. | 10 | 36 | 12 | 12 | 12 | 40 | 43 | -3 | 48 | Kevin Kauber (8) | 1/32-finaalid |
- Märkused;
Vaata ka
Viited
Välislingid
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
