Eugleniidid

Eugleniidid (Euglenoidea, varasemates allikates nimega Euglenida) on protistide rühm, mis kuulub Euglenozoa hõimkonda. Eugleniide on teada umbes 800 liiki.

Protistid
[[Pilt:]]
Taksonoomia
Domeen	Eukarüoodid Eukaryota
Jagu[küsitav]	Excavata
Hõimkond	Euglenozoa
Klass	Eugleniidid Euglenoidea

Enamik eugleniide elab mageveekogudes, mõned rühmad ka merevees. Paljudel eugleniididel on kloroplastid, mille abil nad suudavad fotosünteesides energiat toota, mõned rühmad toituvad ka fagotsütoosi või difusiooni teel. Eugleniidid on tekkinud sekundaarse endosümbioosi tagajärjel, kui eukarüoot neelas rohevetika (kes ise oli tekkinud primaarse endosümbioosi tagajärjel).

Enamik eugleniide on ainuraksed flagellaadid (monaadid).

Fotosünteesivate eugleniidide kloroplastid on kaetud kolme membraanikihiga. Klorofüllidest esineb neil nagu rohevetikatelgi vormid a ja b.

Eugleniidide iseloomuliks tunnuseks on pelliikula, mis asub rakumembraani all. Pelliikula katab rakku helikaalselt. Õhukese pelliikuliga vormidel on täheldatud unikaalset liikumisviisi – nn eugleniidne ehk euglenoidne liikumine.

Eugleniide kirjeldas esimesena Otto Bütschli 1884. aastal. Tolle aja botaanikud lugesid rühma Euglenida vetikate alla – see aga tähendas, et eugleniidid kuulusid teatud omaduste poolest üheaegselt nii loomade kui ka taimede hulka. See on üks paljudest näidetest, miks oli vaja luua uus rühm – protistid.

Mõnikord on teatud eugleniide nimetatud ka euglenofüütideks (Euglenophyta (eesti keeles nimetatud ka silmviburvetikateks) või Euglenophyceae^[viide?]), see viitab fototroofsetele (autotroofid) eugleniididele, jättes välja heterotroofsed vormid.

Perekondi

• Euglena (silmviburlane; liike ka Eestis)