Ervin Richard Adolph Viks[1] (19. mai 1897 Krüüdneri vald, Tartumaa[1] – 6. aprill 1983 Austraalia) oli Eesti politseiametnik ja Saksa okupatsiooni ajal Eesti Julgeolekupolitsei ja SD juhtivametnik.
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Mai 2022) |
Ervin Viks sündis Tartumaal Krüüdneri vallas ja õppis Tartu Kommertskoolis, kuni läks vabadussõtta.
Astus 12.11.1918 vabatahtlikult Tartu kooliõpilaste roodu, mis saadeti vabadussõjas eesliinile. Roodus teenis kuni 28.04.1919, mil Rahvaväe komisjoni poolt määrati ta Tartu kooliõpilaste reservpataljoni. 06.05.1919 viidi reservpataljonist üle Rannavalve Side- ja Peasaatejaamade Valitsusse. 27.05.1919 määrati Peipsi rajooni ja 01.08.1919 nimetati Varnja postivanemaks. Rannavalve Side- ja Peasaatejaamade Valitsuse likvideerimise tõttu viidi üle 5. Piiriküti pataljoni ja 29.01.1920 määrati sama pataljoni 2. roodu veltveebliks. 24.07.1920 määrati sama pataljoni likvideerimiskomisjoni ning 2. Piiriküti pataljoni 2. roodu veltveebliks, kus teenis kuni demobiliseerimiseni 20.08.1920.[2]
Pärast vabadussõda sai tema 01.08.1920 Kaitsepolitsei Haapsalu jaoskonna käskudetäitja ametniku kohusetäitjaks (palk 1890 Eesti marka kuus). Haapsalu jaoskonna likvideerimise tõttu määrati 01.11.1920 Kaitsepolitsei Peavalitsuse kantseleiametnikuks (põhipalk 1260 marka). 01.12.1920 määrati Kaitsepolitsei Võru jaoskonna käskudetäitja ametniku kohusetäitjaks (põhipalk 1890 marka). 29.11.1921 Politsei Peavalitsuse teate nr 6800 põhjal lõpetas rajooniülemate kursuse rahuldavalt. 01.01.1922 määrati Kaitsepolitsei Võru jaoskonna ülema nooremaks abiks. 19.06.1922 andis ametivande. 01.02.1923 seoses koondamisega Võru jaoskonnas viidi üle Kaitsepolitsei Narva jaoskonna ülema vanemaabi kohusetäitjaks. 15.03.1923 kinnitati ülema vanemabiks.[2]
01.01.1926 nimetati ümber Poliitilise Politsei abikomissariks Tapal. 01.04.1927 kinnitati Poliitilise Politsei 2. jaoskonna abikomissariks Narvas (põhipalk 155 krooni + 25%). 15.02.1932 määrati I järgu vanemassistendiks Poliitilise Politsei Narva komissari juurde (palk 140 krooni + 25%). Omal soovil teenistuse huvides määrati 01.05.1934 Poliitilise Politsei Pärnu 2. jaoskonna vanemassistendiks komissari juurde (palk 130 krooni + 25%; 01.04.1935 määrati tema palgaks 115 krooni + 25%). 10.06.1935 paigutati ümber Poliitilise Politsei Tartu komissari juurde vanemassistendiks[3](palk 115 krooni + 25%; 01.10.1937 määrati tema palgaks 125 krooni + 25%). 17.02.1936 sai Kaitseliidu Kotkaristi V klassi teenetemärgi.[4] 15.10.1938 sooritas 3. klassi laskurikatsed püstolist laskmise alal. 21.10.1939 määrati Poliitilise Politsei komissari kohusetäitjaks Kuressaares (palk 210 krooni + 25%; kuna ta kuulus Saaremaa esimesse elukallidusrajooni, määrati 01.04.1940 tema palgaks 220 krooni + 25%). 20.06.1940 määrati ta Poliitilise Politsei komissari juurde Kuressaares vanemassistendiks.[2]
Pärast Eesti okupeerimist Saksa vägede poolt 1941. aastal sai temast Tallinn-Harju poliitilise politsei ülem, kellena ta teenis aastatel 1941–1942.[2]
Pärast 1942. aastal Poliitilise Politsei reorganiseerimist Eesti Julgeolekupolitsei ja SD-ks teenis ta aastatel 1942–1943 Eesti Julgeolekupolitsei B IV osakonna (Poliitiline Politsei) juhataja asetäitjana, 1943–1944 Jupo ja SD Eesti haru B IV osakonna juhatajana. Gestapo ülemana Eestis saatis surma sadu inimesi.[5]
1944. aastal taganes ta koos Saksa vägedega Saksamaale, kust emigreerus 1950. aastal Austraaliasse, kus ka suri 6. aprillil 1983.[5]
1962. aastal Eesti NSV-s toimunud sõjakurjategijate kohtuprotsessil mõisteti Ervin Viks tagaselja surma.[5]
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
