Eesti arhitekt From Wikipedia, the free encyclopedia
Ernst Gustav Kühnert (21. jaanuar 1885 Tallinn – 14. september 1961 Lübeck) oli baltisaksa päritolu Eesti arhitekt.
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Lisaks uute hoonete projekteerimisele panustas Kühnert Tallinna vanalinna ehitiste renoveerimisse ja avaldas erialaseid kirjutisi.
Kühnert lõpetas Tallinna Reaalkooli 1902. aastal, õppis aastatel 1902–1905 Riia Polütehnilises Instituudis ja 1906–1908 Kuninglikus Saksimaa Polütehnikumis. Aastatel 1910–1912 töötas ta arhitektuuribüroos Kielis, 1912–1914 ja 1918–1939 Tallinnas.
Kühnerti varasema perioodi ehitistes on Karin Hallas-Murula sõnul tunda kiindumust tollal moodsasse uusbiidermeierisse ja uusbarokki: majad Süda 3 ja 3a (1914), Hans Vinnali kaubamaja Tatari 1 (1921), Eestimaa Kinnitus Aktsiaseltsi maja Pikk 4/6/8 (1920–1921) jt). 1930. aastate alguses katsetas Kühnert funktsionalismiga, mille parimaks näiteks on Rakvere saksa koolimaja (1931, Pikk tänav 29).[1]
Tallinna vanalinna majade renoveerimisel oli tema esimeseks projektiks Olevi gildi hoone (Pikk 24/26) ümberehitus (1921–1922). Kühnert on restaureerinud vanu ja projekteerinud uusi kirikuid (Kunda, Paide Püha Risti Saksa koguduse kirik jt).
Ta koostas koos Robert Natusega aastatel 1924–1925 Merivälja aedlinna planeeringu, 1926–1927 Nõmme laiendusplaani ja 1932. aastal Klooga aedlinna plaani.[1]
1939. aastal läks Kühnert baltisakslaste ümberasumisel elama Saksamaale, oli aastatel 1940–1941 Poznańis,[2] kust ta aga juba 1941. aastal Tallinna tagasi suunati, kus ta hakkas juhtima Saksa Ida-alade Tehnika Keskametile allunud Tallinna Tehnilise Peaameti ehitusosakonda. Kühnert oli NSDAP liige, sõjaväeauastmelt viitseveltveebel. 1945. aastal asus ta elama Lübeckisse, pärast sõda pühendus kujutavale kunstile.[1]
Tema isa Heinrich Kühnert (1848–1904) sündis Rakvere lähedal Paasvere mõisas. Aastatel 1867–1868 viibis ta metsanduse õppijana Saksamaal Leipzigi lähedal Wermasdorfis praktikal ja aastast õppis Dresdeni lähedal Tharandti Metsaakadeemias. Heinrich oli tolle ajal tuntuim metsaülem Tallinnas.
Pikemalt artiklites Kühnerti aed ja Süda tänava hõlmikpuuAjalehe Vaba Maa 23. augusti 1930 väljaandes avaldati Ernst Gustav Kühnerti kirjutis: "Imepuu" Viruväravamäel. Ernst Kühnerti sõnul on "Kingu" Jaapani puu Ginkgo biloba, mille mõned eksemplarid tõi tema isa Heinrich Kühnert Saksamaalt. Ühe neist istutas H. Walker Virumäele ja teise Ernst Kühnert Kühnerti parki – Vana-Pärnu mnt 19 (hiljem Süda tn 2).[3]
Toetudes E. Kühnertile, E. Viirokile (1932) jt, võib väita, et see puu oli H. Kühnerti toodud, kuid täpset istutusaega ei suudeta tuvastada. E. Viiroki andmete kohaselt ütles ilmselt 1928. aastal E. Kühnert talle, et puud toodi 30 aastat tagasi. (Sander, Elliku ja Paivel 13:1990)
Kühnertite aed Tallinnas oli tol ajal tuntumaid aedu, kus kasvatati mitut liiki ilupuid. 1913. aastal otsustati tollast Ahju tänavat pikendada ja E. Kühnertilt osteti selleks puhuks osa aiast 7909 rubla ja 75 kopika eest. Ernst istutas hõlmikpuu ümber tema praegusesse asukohta Vana-Pärnu maantee ja P. Süda tänava nurgal 1913. aastal. (Viirok, 1932; viidanud Sander, Elliku ja Paivel 13:1990)
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
