Ernestas Galvanauskas

Ernestas Galvanauskas (20. november 1882 Zizonys – 24. juuli 1967 Aix-les-Bains) oli Leedu poliitik.

Ernestas Galvanauskas
Sünniaeg	20. november 1882
Surmaaeg	24. juuli 1967 (84-aastaselt)

Ta sündis aastal 1882 Zizonyses (asub praeguse haldusjaotuse järele Biržai rajoonis) Kaunase kubermangus. Aastal 1902 lõpetas ta Miitavi gümnaasiumi. Aastatel 1902–1904 ja 1906–1908 õppis ta Peterburi riiklikus mäeinstituudis. 1912. aastal omandas ta Belgias mäeinseneri eriala, aastal 1913 sealsamas elektriinseneri diplomi.

1905 osales pöördelistel sündmustel Leedus, Leedu Talurahvaliidu (Lietuvos valstiečių sąjunga) asutaja. Osales Vilniuse Suurel Seimil. 1906. aastal elas Soomes. Teinud kaastööd väljaannetele "Leedu põllumees", "Vilniuse uudised" jm. 1910. aastal korraldas koos teiste leedukatega Pariisis teabebüroo.

1913. aastal töötas ta Serbias Prantsuse pankade konsortsiumis.

1919. aastal nimetati Leedu valitsuse delegatsiooni liikmeks Pariisi rahukonverentsil.

7. oktoobrist 1919 kuni 19. juunini 1920 oli ta Leedu peaminister ning samal ajal Leedu rahandus-, kaubandus- ja tööstusminister. 19. juunist 1920 kuni 2. veebruarini 1922 kuni 2. veebruarini 1922 oli ta Kazys Griniuse valitsuses Leedu rahandus-, kaubandus- ja tööstusminister ja transpordiministri kohusetäitja. 2. veebruarist 1922 kuni 17. juunini 1924 oli ta teist korda Leedu peaminister, olles 29. septembrist 1922 kuni 17. juunini 1924 ka Leedu välisminister. Lisaks oli ta 23. veebruarist 1923 kuni 17. juunini 1924 veel Leedu valgevenelaste asjade minister.

Tema peaministriks oleku ajal asutati Kaunases 1922. aastal Vytautas Magnuse Ülikool, millest sai pärast Poola okupatsiooni Leedu “ajutine pealinn”, mida de facto tunnustas Rahvasteliit. 24. märtsil 1923 annekteeris Leedu omalt poolt Memeli piirkonna, Memelist põhja pool asuva Ida-Preisimaa osa koos Memeli sadamaga, praeguse Klaipėdaga, mis oli Rahvasteliidu halduses alates Esimese maailmasõja lõpust.