Remove ads
Erkki-Sven Tüür (sündinud 16. oktoobril 1959 Kärdlas) on eesti helilooja. Ta on Eesti Heliloojate Liidu liige alates 1985.
1976–1980 õppis Tüür löökpillimängu ja flööti Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis.
1980–1984 õppis ta kompositsiooni Jaan Räätsa juhendamisel Tallinna Riiklikus Konservatooriumis. Ta täiendas end Lepo Sumera juures ning elektronmuusika alal Karlsruhe Kõrgemas Muusika- ja Teatriakadeemias.
1979–1984 oli ta ansambli In Spe juht. Alates 1995. aastast on ta vabakutseline helilooja.
Ta on rahvusvahelise uue muusika festivali NYYD üks kunstilisi juhte.
Erkki-Sven Tüüri varases muusikas põimuvad eri kompositsioonitehnikad ja stiilid: gregooriuse laul ja minimalism, mikrotonaalne muusika ja lineaarne polüfoonia, kõlaväljad ja dodekafoonia.
Erkki-Sven Tüüri esimene orkestriteos oli 1984. aastal Eesti Raadio ERSO Stuudiotunnis vaid korra ette kantud sümfoonia nr 1. Teos valmis konservatooriumi lõputööna ning ajal, mil progerokki viljeleva In Spe eestvedaja noor Tüür otsustas keerata elus uue lehekülje ja jätkata kutselise heliloojana. 2018. aasta suvel kirjutas Tüür selle teose uusversiooni, mis jõudis esiettekandele 21. veebruaril 2020, 36 aastat pärast algupärase versiooni esitust.[1]
Uudisteos tuleb ettekandele Tõnu Kaljuste juhtimisel sarjas “Kõrvaring” teisel kontserdil, kus seekord on läbivaks teemaks eri põlvkondade heliloojate sidemed. Kontserdikava teljeks on Arnold Schönbergi ja Erkki Sven Tüüri varajane loomeperiood. Mõlemad sõbrustasid vanemate kolleegidega ja õppisid neilt loomingulisi elutarkusi. Schönbergi õpetajaks oli Alexander von Zemlinsky ja Tüüril Lepo Sumera.
Teoseid esitavad sopran Yena Choi, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koor ja Tallinna Kammerorkester Tõnu Kaljuste dirigeerimisel.
Alates 2002. aastal valminud neljandast sümfooniast ("Magma") iseloomustab Tüür oma muusikat mõistega "vektoriaalne meetod", märkides: "Olulisim erinevus varasema lähenemisega võrreldes on see, et rohujuure tasandil on kogu kompositsiooni aluseks nn algkood, geen, mis muteerudes ja arenedes moodustab sidusalt kogu teoses esineva materjali."[2]
Ta on kirjutanud Raoul Wallenbergist inspireeritud ooperi "Wallenberg", mille esilavastus toimus 2001. aastal. Selle esietendus Eestis toimus 2007. aasta juunis Estonias ning nii publik kui kriitikud võtsid selle vastu ovatsioonidega.[3]
Tüüri teoseid kirjastab ECM, kuid osa neist on avaldanud ka EMI Classics.[3]
2007. aasta aprillis ilmus Saksamaal tema plaat "Oxymoron", mis sisaldab tema esmasalvestisi aastatest 1990–2005. Sellel plaadil kõlavad lisaks nimiteosele "Salve Regina" meeskoorile ja ansamblile, marimbakontsert "Andor" ning "Dedication" tšellole ja klaverile. ECMi märgi all debüteeris dirigent Olari Elts, palad esitasid Vox Clamantis, NYYD Ensemble ja ERSO.[3]
2007. aasta augustis andis EMI Classics välja Tüüri plaadi "Magma", mille peateos on Tüüri neljas sümfoonia, mida samuti "Magmaks" nimetatakse. Veel on plaadil Lennart Merile pühendatud meeskooriteos "Igavik", "Inquietude de fini" kammerkoorile ja orkestrile (1992) ning "The Path and the Traces" (2005).[3]
Teoseid
- ...
- 1984 sümfoonia nr 1
- 1984 "Arhitektoonika I"
- 1985 "Ante Finem Saeculi" (oratoorium)
- 1986 "Arhitektoonika II"
- 1986–1987 sümfoonia nr 2
- 1990 "Dedication"
- 1990 "Arhitektoonika III"
- 1990 "Arhitektoonika IV"
- 1991 "Arhitektoonika V"
- 1992 "Arhitektoonika VI"
- 1992 "Arhitektoonika VII"
- 1992 "Inquiétude du fini"
- 1993 "Illusion"
- 1993 "Passion"
- 1993 "Reekviem"
- 1995 "Crystallisatio"
- 1996 "Tšellokontsert"
- 1997 "Lighthouse"
- 1997 sümfoonia nr 3
- 1999 "Exodus"
- 1999 "Viiulikontsert"
- 2000 "Aditus" (uvertüür sümfooniaorkestrile)
- 2001 "Ardor"
- 2001 "Wallenberg" (ooper)
- 2002 sümfoonia nr 4 "Magma"
- 2003 "Oxymoron"
- 2005 "Noēsis"
- 2005 "Salve Regina"
- 2005 "Rada ja jäljed"
- 2006 "Igavik"
- 2007 sümfoonia nr 6 "Strata"
- 2009 sümfoonia nr 7 "Pietas"
- 2010 sümfoonia nr 8
- 2013 "De Profundis"
- 2014 "Le poids des vies non vécues"
- 2015 "Elamata elu paine"
- 2015 "Sow the Wind..."
- 2017 sümfoonia nr 9 "Mythos"
- 2018 "Phantasma"
Remove ads
- 1991 – Eesti Vabariigi kultuuripreemia (oratoorium „Lumen et cantus“)
- 1996, 1997 – Suure Vankri auhind
- 1997 – Eesti Vabariigi kultuuripreemia (1996. aasta esiettekanded ning heliplaatidel „Achitectonics“ ja „Crystallisatio“ jäädvustatud looming)
- 1998 – Balti Assamblee kunstipreemia
- 2000 – Valgetähe II klassi teenetemärk[4]
- 2003 – Eesti Muusikanõukogu muusikapreemia (erakordse panuse eest eesti muusikakultuuri teadvustamisel maailmas)
- 2003 – Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia (CD-album "Exodus" ja 2003. aasta looming)
- 2005 – Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia (koos Olari Eltsi, Madis Kolgi ja Tiiu Valperiga, järjepidev NYYD festivalide korraldamine)
- 2007 – Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia (särav loominguline aasta)
- 2008 – Eesti Vabariigi kultuuripreemia (koos Dmitri Bertmani, Arvo Volmeri, Neeme Kuninga ja Ene-Liis Semperiga, ooper "Wallenberg")
- 2009 – aasta kodanik
- 2014 – Eesti Vabariigi kultuuripreemia (klarnetikontsert "Ekstaatiline palverändur" ja sümfoonia "De Profundis")
- 2018 – Eesti Kultuurkapitali helikunsti aastapreemia (viljaka loomingulise tegevuse eest: 9. sümfoonia "Mythos", viiulikontsert nr 2 ja "Solastalgia" pikoloflöödile ja sümfooniaorkestrile)
- 2018 – LHV uue heliloomingu Au-tasu ("Solastalgia" pikoloflöödile ja sümfooniaorkestrile)
- 2021 – Rahvusmõtte auhind[5]
- 2024 – Lepo Sumera nimeline preemia
Remove ads
Remove ads
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
Remove ads