Erich Rein (26. august 1932 Pärnumaa – 4. mai 2014) oli eesti lavastaja, näitleja ja telerežissöör.
Erich Rein lõpetas 1954. aastal Tallinna Õpetajate instituudi ja 1956. aastal Tallinna Draamateatri õppestuudio.
Töö teatrilavastajana
Aastatel 1962–1968 töötas ta Paul Pinna nimelise rahvateatri lavastajana.
Töö telerežissöörina
1968. aastast töötas ta Eesti Televisiooni muusika- ja meelelahutussaadete režissöörina, aga tegi režissöörina ka dokumentaalsaateid ja -filme.
Tema režissöörikäe all valmisid näiteks neljaosaline dokumentaalfilm "Aegade tuultes" (koos Valdo Pandiga oli ta ka kaasstsenarist), saatesarjad "Kontserdistuudio", "Muusikaelu", "Helijälg", 24-osaline saatesari Eesti heliloojatest "Lauliku lehed" jpm. Samuti oli ta telemängufilmi "Noor pensionär" teine režissöör.
Palju aastaid tegi ta režissöörina maakultuuri saatesarja "Kodukandilood" (1981–1993), aga ka portreesaateid loomeinimestest ("Onu Kalmer" (1978, Kalmer Tennosaarest), "Kolme põlve mängud" (1981, Vladimir Sapožninist) jm).
Töö näitlejana
Juba Pinna-nimelises teatris lavastajana töötades tegi ta sealsetes lavastustes kaasa ka näitlejana, näiteks mängis peaosa lavastuses "Patuoinas". Teda peeti heaks koomikuks.[1]
Eesti Televisioonis töötades tegi Erich Rein rohkesti väikseid kõrvalosi telelavastustes (ERR-i arhiivis on neist säilinud vaid mõni uuem lavastus, näiteks "Nota bene! Teatriluulud") ja huumorisaadetes, tema osalusel tehtud sketše on näidatud nii aastavahetuse meelelahutusprogrammides kui ka "Estraaditähestiku" saadetes. Üks tema suuremaid telelavastuserolle, kivivalvur Ropka, pärineb lastelavastusest "Nõiakivi" (1979–1980, ETV).
Ta mängis paljudes Eesti Raadio kuuldemängudes ("Villu" (1965), "Metsad kohavad inimestele" (1972), "Eksitused eksponaadiga" (1971), "Täisverd puhkus" (1971), "Koidu ajal" (1982) jm).
Tema filmirollidest on ilmselt tuntuim Võrgutaja (Pukspuu teisik) telemängufilmis "Noor pensionär" (1972), aga ta on mänginud kõrvalosi ka filmides "Pimedad aknad" (I seeria, 1968), "Mehed ei nuta" (1968), "Ohtlikud mängud" (1974), "Teaduse ohver" (1981) ja "Pimedad aknad" (2004).
Muud
Erich Rein oli hea laulumees ja mängis mitut pilli. Eesti Televisiooni muusikarežissööride ansamblis Con Amores B. (koosseisus Kalmer Tennosaar (vokaal), Jaanus Nõgisto (kitarr), Elmo Lööve (kontrabass), Jüri Tallinn (klaver), Sulo Soo (saksofon), Eino Tandre (löökpillid), Peeter Brambat (flööt)) mängis ta akordioni.[2]
Erich Rein läks Eesti Televisioonist pensionile 1993. aastal[3], kuid näitlejana tegi ka pärast seda siin-seal mõne näitlejarolli. Sh. seriaalis Õnne 13.
Erich Rein suri 4. mail 2014 ja ta maeti 27. juunil 2014 Liiva kalmistule[4].
Viited
Välislingid
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
