Eesti Erastamisagentuur

Eesti Erastamisagentuur (lühend EEA; inglise keeles Estonian Privatisation Agency) oli Eesti valitsusasutus, mis korraldas riigivara erastamist. EEA tegutses 1993–2001^[1]. Pärast EEA tegevuse lõpetamist läksid pooleli olnud asjad Majandusministeeriumi kätte^[2].

EEA moodustati Riigivaraameti ja Erastamisettevõtte ühendamisel nende kahe õigusjärglasena^[3] ja EEA moodustamise aluseks oli "Erastamisseadus"^[1].

Erastamisprotsess Eestis

13. detsembril 1990 võttis EV Ülemnõukogu vastu seaduse riiklike teenindus-, kaubandus- ja toitlustusettevõtete erastamise kohta. 29. detsembril 1990 võttis EV Valitsus vastu mitu määrust, millega kinnitati riiklike ettevõtete nimekiri, mis sai aluseks riigiettevõtete asutamisele. Sellesse nimekirja kuulusid algselt järgmised ettevõtted: Eesti Gaas, Eesti Kütus, tootmiskoondis Liviko, tubakavabrik Leek, tootmiskoondis Juveel, Eesti Geoloogia, Eesti Tsement, Järvakandi Tehased, Tallinna Külmhoone, Tartu Külmhoone ja Eesti Raudteekond. 29. detsembril 1990 kinnitas EV Valitsus ettevõtete nimekirja, mis esitati esimesena erastamiseks. Nimekirja kuulus kuus ettevõtet: Õmblustootmiskoondis Baltika, Õmblusvabrik Võit, Tallinna Taksopark, Valga Autobaas, ettevõte Mareta ja väikeettevõte Sami. 26. septembril 1991 kinnitas EV Valitsus korraldusega Tallinnas tegutsenud I ja II toidukaubastu, Tallinna Puu- ja Köögivilja Kaubastu, Eesti Raudtee ja muude organisatsioonide erastamisele minevate toidukaupluste nimekirja. 21. mail 1992 muutis EV Ülemnõukogu 1990. aasta 13. detsembri seadust riiklike teenindus-, kaubandus ja toitlustusettevõtete erastamise kohta, laiendades seda ka Munitsipaalettevõtetele ning ka muude valdkondade ettevõtetele. 4. juunil 1992 võttis Ülemnõukogu vastu seaduse kooperatiivsete, riiklik-kooperatiivsete ja ühiskondlike organisatsioonide vara taasriigistamise ja erastamise kohta. Seadus puudutas ETKVLi süsteemi organisatsioone, ametiühinguid, majanditevahelisi organisatsioone, samuti neid kooperatiivseid ja ühiskondlikke organisatsioone ning nende ühendusi, kellele oli riigi vara tasuta üle antud. Seaduse järgi erastatavate objektide nimekirja lisati näiteks kogu EKE süsteem ning KEKid, teadus-tootmiskoondis Desintegraator, Värska, Kuressaare ja Narva-Jõesuu sanatoorium, Pärnus tegutsev sanatoorium Tervis, spordiseltsid Kalev, Dünamo ja Jõud, ALMAVÜ õigusjärglasena tegutsenud Tehnika- ja Spordiliit, mitmesugused seltsid ja ühingud, ELKNÜ ja EKP, kultuuriliidud ja ametiliidud. 15. juunil 1992 võttis Ülemnõukogu vastu seaduse aiandus- ja suvilakooperatiivide vara erastamise kohta. 13. juulil 1992 võttis EV Valitsus vastu määruse, mis kinnitas erastamisel välismaalastele vara erastamise ja rentimise korra. 13. augustil 1992 võttis Ülemnõukogu vastu otsused riigi- ja munitsipaalvara erastamise tingimuste ja korra kehtestamise kohta ning riiklike aktsiaseltside aktsiate müügi alustamise kohta.

15. septembril 1992 võttis EV Valitsus vastu määruse Eesti Erastamisettevõte kui riigivara erastamise korraldamisega tegelema hakkava riigiettevõtte loomise kohta. 4. augustil 1993 võttis EV Valitsuse vastu määruse, mille alusel moodustati seni tegutsenud Riigivaraameti ja Eesti Erastamisettevõtte ühendamise teel Eesti Erastamisagentuur.

EEA tegevus

EEA tegevuse vältel (1993–2001) laekus riigile umbes 12 miljardit krooni, millest erastamisväärtpabereid (EVP-sid) umbes 7 miljardit krooni^[2]. EEA korraldas 40 ettevõtte aktsiate avalikku müüki, millest laekus 2,3 miljardit EVP-d^[2].

• 6. mail 1993 võttis EV Valitsus vastu korralduse, millega määrati erastamisele riigiettevõte Tallinna Piimatoodete Kombinaat.
• 21. mail 1993 kirjutati alla RASi Sulev erastamise lepingule, mille kohaselt müüdi ettevõtte aktsiad koos tervikvaraga 5 miljoni krooni eest ASile Sule. *31. mail 1993 sõlmiti ASi Mistra Autex erastamise leping, mille kohaselt müüdi ettevõtte aktsiad koos tervikvaraga ASile A.S.M.A. (49%) ja Soome firmale Hydnum Oy (51%). Müügihind oli 5 miljonit krooni,
• 16. juunil 1993 võttis Riigikogu vastu eraldi seaduse endise tootmiskoondise Talleks tervikvara erandkorras erastamise kohta.
• 14. detsembril 1993 sõlmis Erastamisagentuur loomisjärgus oleva aktsiaseltsiga Lehemees lepingu Ajakirjanduslevi Tallinna Agentuuri erastamiseks 3 000 030 krooni eest.
• 30. märtsil 1994 sõlmitud erastamislepingu alusel omandas AS Klementi Kaubandus 80% riikliku aktsiaseltsi Klementi aktsiatest hinnaga 15 miljonit krooni. Tehingu järel kujundati RAS Klementi ümber aktsiaseltsiks Klementi.
• 9. mail 1994 sõlmis Erastamisagentuur Pärnu Lihaühistuga lepingu Pärnu Lihakombinaadi erastamiseks 5 miljoni krooniga. Pärnu Lihakombinaadist asutati aktsiaselts Pärnu Lihatööstus.
• 1994. aasta lõpus erastati töökollektiivile Eesti Gaasile kuulunud riiklik aktsiaseltsi Reola.
• 7. aprillil 1995 sõlmis Erastamisagentuur lepingu aktsiaseltsiga Eferelt, kellele võõrandati 51% riikliku aktsiaseltsi Eesti Näitused aktsiatest hinnaga 19 miljonit krooni. 49% Eesti Näituste aktsiatest müüdi 30.11.1995 avalikult.
• 9. oktoobril 1995 pani Erastamisagentuur avalikku müüki viie ettevõtte aktsiad: sh neist Tallinna Farmaatsiatehase ASi 350 700 aktsiat moodustasid 33,27% aktsiakapitalist. 10-kroonise nimiväärtusega aktsia hinnaks kujunes 93 krooni; Aktsiaseltsi Tallinna Toiduveod 152 000 aktsiat moodustasid 24% aktsiakapitalist. 10-kroonise nimiväärtusega aktsia hinnaks kujunes 28 krooni; Tallinna Lihatööstuse 743 000 aktsiat moodustasid 20% aktsiakapitalist. 10-kroonise nimiväärtusega aktsia hinnaks kujunes vaid 5 krooni; Aktsiaseltsi Rõngu Tehas 19 730 aktsiat moodustasid 34% aktsiakapitalist. 10-kroonise nimiväärtusega aktsia hinnaks kujunes 162 krooni; Aktsiaseltsi Klementi 3750 aktsiat moodustasid 20% aktsiakapitalist. 1000-kroonise aktsia hinnaks kujunes 4590 krooni.
• 11. märtsil 1996 pani Erastamisagentuur avalikku müüki^[4] ettevõtete aktsiad: Aktsiaseltsi Tallinna Külmhoone 357 600 aktsiat moodustasid 24% aktsiakapitalist. 10-kroonise nimiväärtusega aktsia hinnaks kujunes 14 krooni; Aktsiaseltsi Tartu Külmhoone 460 600 moodustasid 49% aktsiakapitalist. 10-kroonise nimiväärtusega hinnaks kujunes vaid 7 krooni; Aktsiaseltsi Keila TERKO 39 750 aktsiad moodustasid 24% aktsiakapitalist. 10-kroonise nimiväärtusega aktsia hinnaks kujunes 15 krooni; Aktsiaseltsi Sangla 37 040 aktsiat moodustasid 49% aktsiakapitalist. 10-kroonise nimiväärtusega aktsia hinnaks kujunes 56 krooni.

Tallinna Mööblimaja

• 23. mail 1996 pani Erastamisagentuur avalikku müüki viie ettevõtte aktsiad: aktsiaseltsi Kalev 112 500 aktsiat moodustasid 45% aktsiakapitalist. 10-kroonise nimiväärtusega aktsia hinnaks kujunes 2354 krooni; ASi Mööblimaja 26 950 aktsiat moodustasid 49% ettevõtte aktsiakapitalist. 10-kroonise nimiväärtusega aktsia hinnaks kujunes 1480 krooni; Aktsiaseltsi Hotell Stroomi 25 700 aktsiat moodustasid 24% aktsiakapitalist. 10-kroonise nimiväärtusega aktsia hinnaks kujunes 15 krooni; Tartu Lihakombinaadi 2 001 600 aktsiat moodustasid 45% aktsiakapitalist. 10-kroonise nimiväärtusega aktsia hinnaks kujunes vaid 3 krooni; Eesti Vesiehituse aktsiaseltsi 26 720 aktsiat moodustasid 17% aktsiakapitalist. 10-kroonise aktsia hinnaks kujunes 110 krooni.
• 3. juunil 1996 sõlmis Erastamisagentuur lepingu riikliku aktsiaseltsi Estonian Air 66% aktsiate müümiseks 59,4 miljoni krooniga.
• 1. augustil 1996 pani Erastamisagentuur müüki viie ettevõtte aktsiad: Rakvere Lihakombinaadi 12 154 770 aktsiat moodustasid 29% ettevõtte aktsiakapitalist. 10-kroonise nimiväärtusega aktsia hinnaks kujunes 10,9 krooni; Aktsiaseltsi Estel 228 000 aktsiat moodustasid 24% aktsiakapitalist. 10-kroonise nimiväärtusega aktsia hinnaks kujunes vaid 5,1 krooni; Rakvere Metsamajandi 114 700 aktsiat moodustasid 25% ettevõtte aktsiakapitalist. 10-kroonise aktsia hinnaks kujunes 11,7 krooni; Aktsiaseltsi Tamsalu EPT 5988 aktsiat moodustasid 24% aktsiakapitalist. 100-kroonise nimiväärtusega aktsia hinnaks kujunes 145 krooni; Aktsiaseltsi Tootsi Turvas 310 370 aktsiat moodustasid 49% aktsiakapitalist. 10-kroonise nimiväärtusega aktsia hinnaks kujunes 48,7 krooni.

AS Liviko tootmiskorpused Tartu maantee ääres, Tartu maantee 76

• 18. novembril 1996 pani Erastamisagentuur avalikku müüki aktsiaseltside Eesti Metallieksport ja Liviko aktsiad: Eesti Metalliekspordi 500 000 aktsiat moodustasid 5% aktsiakapitalist. 10-kroonise nimiväärtusega aktsia hinnaks kujunes 126 krooni; Aktsiaseltsi Liviko 186 375 aktsiat moodustasid samuti 5% ettevõtte aktsiakapitalist. 10-kroonise nimiväärtusega aktsia hinnaks kujunes 667 krooni.
• 6. mail 1997 müüs Erastamisagentuur AS KV Gruppiga sõlmitud ostu-müügilepinguga 49% seni riikliku aktsiaseltsina toiminud Rahva Raamatu aktsiatest ja ülejäänud 51% aktsiatest erastati 2001. aasta veebruaris.
• 30. juunil 1997 pani Erastamisagentuur avalikku müüki kolme ettevõtte aktsiad: aktsiaseltsi Eesti Gaas 47 840 aktsiat moodustasid 12,33% ettevõtte aktsiakapitalist. 100-kroonise nimiväärtusega aktsia hinnaks kujunes 8506 krooni; aktsiaseltsi Hotell Olümpia 312 200 aktsiat moodustasid 25,05% aktsiakapitalist. 10-kroonise nimiväärtusega aktsia hinnaks kujunes 525 krooni; aktsiaseltsi Esmeta 450 144 aktsiat moodustasid 24% aktsiakapitalist. 10-kroonise nimiväärtusega aktsia hinnaks kujunes kõigest 1,82 krooni.
• 1. detsembril 1997 pani Erastamisagentuur müüki kolme ettevõtte aktsiad: aktsiaseltsi Liviko 4 920 300 aktsiat moodustasid 44% aktsiakapitalist. 10-kroonise nimiväärtusega aktsia hinnaks kujunes 58 krooni; aktsiaseltsi Eesti Metallieksport 4 400 000 aktsiat moodustasid 44% ettevõtte aktsiakapitalist. 10-kroonise nimiväärtusega aktsia hinnaks kujunes 20 krooni; aktsiaseltsi Narva-Bark 2090 aktsiat moodustasid 32% aktsiakapitalist. 1000-kroonise aktsia hinnaks kujunes vaid 49 krooni.

Viited

1. Sissekanne TEA entsüklopeedia veebiversioonis (vaadatud 13.11.2014)
2. https://web.archive.org/web/20141115111105/http://www.aripaev.ee/uudised/2010/10/29/tana-9-aastat-tagasi-keeras-erastamisagentuur-ukse-kinni (vaadatud 13.11.2014)
3. http://mt.legaltext.ee/esterm/concept.asp?conceptID=3466&term=Eesti%20erastamisagentuur (vaadatud 13.11.2014)
4. Ettevõtete erastamine, RT I 1994, 79, 1331

Kirjandust

• Erastamine Eestis: ideoloogia, läbiviimine, tulemused, 1999