From Wikipedia, the free encyclopedia
Eesti järved on Eestis asuvad siseveekogud, millel puudub vahetu ühendus merega. 5% Eesti pindalast on kaetud järvede ja tehisveekogudega. Eestis on Keskkonnaportaali andmetel ligikaudu 1200 looduslikku järve, mille pindala on vähemalt 1 hektar.[1]
Suurimad järved on Peipsi ja Võrtsjärv. Peipsi järv on koos Pihkva järvega Euroopas suuruselt viies (maailmas viienda kümne lõpus).
Valdav osa Eesti järvedest on madalad: enamasti alla 10 meetri; sügavaim on Rõuge Suurjärv (38 m).
Järved paiknevad väga ebaühtlaselt. Suuremad järvepiirkonnad asuvad Kagu- ja Lõuna-Eestis. Lääne- ja Kesk-Eestis on seevastu suuri maa-alasid, kus pole ühtegi järve.
Enamik Eesti järvi on mandrijäätekkelised. Leidub ka laukajärvi, rannajärvi, jõelookeist moodustunud järvi, karstijärvi, tehisjärvi ja meteoriiditekkeline Kaali järv.
Riikliku vaatluse alla kuuluvad Peipsi järv, Võrtsjärv ja kaheksa väikejärve, Nohipalu Mustjärv, Nohipalu Valgejärv, Pühajärv, Uljaste järv, Rõuge Suurjärv, Ähijärv, Viitna Pikkjärv ja Mullutu Suurlaht.
Pikemalt artiklis JärvetüübidPraegu liigitatakse Eesti järved tüpoloogia järgi 12 tüübiks: [2]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
