From Wikipedia, the free encyclopedia
Maksu- ja Tolliamet (MTA) on Rahandusministeeriumi valitsemisalasse kuuluv valitsusasutus, mis haldab riigitulusid, rakendab riiklikku maksu- ja tollipoliitikat ning kaitseb ühiskonna ja seaduslikku majandustegevust. Maksu- ja Tolliamet on Eesti maksuhaldur.[2]
 | See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2007) |
 | |
| Lühend | MTA |
|---|---|
| Asutatud | 2004[1] |
| Tüüp | valitsusasutus |
| Asukoht | Lõõtsa tänav 8a, Tallinn |
| Peadirektor | Raigo Uukkivi |
| Emaorganisatsioon | Rahandusministeerium |
| Töötajad | 1300 |
| Veebileht | https://www.emta.ee/ |
MTA tagab riiklike maksude ja tollitulude laekumise riigieelarvesse, viib ellu riigi maksu- ja tollipoliitikast juhinduvat maksu- ja tollikorraldust, kindlustab maksuseaduste, tollieeskirjade ja muude õigusaktide täitmise, annab välja hasartmängu korralduslubasid ja loterii korralduslubasid, teeb hasartmängujärelevalvet, kontrollib loteriide korraldamise seaduslikkust ning teenindab isikuid maksukohustuste ja tolliformaalsuste täitmisel.
Maksuamet ja Tolliamet ühendati Maksu- ja Tolliametiks 1. jaanuaril 2004.
Enne teist maailmasõda tegutsesid fiskaalpoliitikaasutused maksuametid Rahaministeeriumi alluvuses. Tallinna I–VI maksuamet tegutses aadressidel Endla 2 ja Toompuiestee 3 ja Harjumaa I ja II maksuamet aadressil Rahukohtu 1.
Eesti NSV Valitsuse 16. jaanuari 1990. aasta määrusega nr 10 moodustati Eesti NSV rahandusministri valitsemisalas Maksuamet.[3] Eesti NSV Valitsuse 25. aprilli 1990. aasta määrusega nr 79 kinnitati Eesti Vabariigi Riikliku Maksuameti põhimäärus.[4] 1998. aastal kinnitati piirkondlike maksuametite – Harju, Hiiu, Ida-Viru, Jõgeva, Järva maakonna, Läänemaa, Lääne-Viru maakonna, Narva linna, Põlva, Pärnu, Rapla, Saare maakonna, Tallinna linna, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakonna maksuameti – põhimäärused.[5] 1998. aastal jaotati Tallinna Maksuamet Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuametiks (Endla 8, Tallinn) ja Tallinna Füüsiliste Isikute Maksuametiks (Kotzebue 14, Tallinn).[6]
20. detsembril 1990 võttis EV Ülemnõukogu Presiidium vastu seadluse, millega viidi sisse ENSV kriminaalkoodeksi muudatused ja täiendused ning sätestati, et tulude varjamise eest karistatakse parandusliku tööga kuni ühe aasta ulatuses või rahatrahviga 300–1000 rubla. EV Riikliku Maksuameti peadirektorile ja tema asetäitjatele anti õigus määrata rahatrahve.
Venemaa keisririigi tolliametid tegutsesid Eesti alal 1918. aastani, mil nad lõpetasid tegevuse Saksa okupatsiooni alguse tõttu. Seejärel jätkas toll 1918. aasta lõpul tegevust uutel alustel Eesti Vabariigi Tolli Peavalitsuse alluvuses[7]. Aastatel 1918–1924 tegutses Tallinna Tollivalitsus, 1924–1932 Tallinna Peatolliamet ja 1932–1940 Tallinna Tolliinspektsioon[8]. Enne teist maailmasõda tegutses Tollipeavalitsus Rahaministeeriumi alluvuses Tallinnas aadressil Uus-Hollandi 4[9].
Eesti NSV Valitsuse 16. jaanuari 1990. aasta määrusega nr 10 moodustati Eesti NSV rahandusministri valitsemisalas Tolliamet.[3]
1990. aasta augustis otsustas Eesti NSV valitsus:
Valitsuse korraldusega loodi 15. oktoobril 1990 Kodukaitse koosseisus majanduspiiri kaitseteenistus, 22. oktoobril 1990 võeti vastu Eesti Vabariigi majanduspiiri seadus[10] ja 25. oktoobril alustasid majanduspiiril tööd Eesti kontrollpunktid, kelle ülesanne oli rakendada üle piiri veetavate kaupade suhtes lauskontroll.
1. novembrit peetakse Eesti piirivalve taasloomise aastapäevaks, sest sel päeval määras valitsuse määrusega 27 alalist kontrollpunkti näiteks:
8. aprillil 1991 moodustas Eesti NSV valitsus Eesti majanduspiiri kaitseteenistuse[11] alusel riigiminister Raivo Vare valitsemisalas Eesti Riikliku Piirikaitseameti. 15. juulil 1991 loodi Riikliku Tolliameti ja Riikliku Piirikaitseameti põhjal Riiklik Tolli- ja Piirikaitseamet. 2. mail 1991 kinnitati Tolliameti koosseis ja sellesse kuulusid tolliameti keskaparaat, Vıru, Põlva, Pärnu, Viljandi, Valga, Ida-Virumaa, Narva, Lääne-Virumaa, Tartu, Läänemaa, Saaremaa, Hiiumaa, Harju ja Tallinna tolliinspektuur. Hiljem liideti Tallinna ja Harju inspektuur ning loodi Järva tolliinspektuur. 28. augustil 1991 otsustas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu lahutada regionaalse Eesti Vabariikliku Tolliameti NSV Liidu tollisüsteemist ja liita selle Eesti Vabariigi Riikliku Tolli- ja Piirikaitseametiga.[12] 29. augustil 1991 reorganiseeriti Vabariigi Valitsuse määrusega Riiklik Tolli- ja Piirikaitseamet Eesti Vabariigi Riigi- ja Piirikaitseametiks Eesti Vabariigi riigiministri valitsemisalas.
1. oktoobril 1991 moodustati Eesti Vabariigi rahandusministri valitsemisalas Eesti Vabariigi Riiklik Tolliamet (Eesti Tolliamet).[13] NSV Liidu Tollikomitee likvideeris Vabariikliku Tollivalitsuse 4. novembril 1991, mille juht oli (1980–1991) Vello Arusaar[14]. Eesti Piiri- ja Tolliamet ning NSV Liidu tollisüsteemi osana tegutsenud Vabariiklik Tollivalitsus ühendati[15]. Eesti Tolliametit juhtisid peadirektor Mati Jürgens ning peadirektori asetäitjad Rein Velling ja (1991–1993) Igor Kristopovitš. Riigi- ja Piirikaitseamet reorganiseeriti 28. veebruaril 1992 Eesti Vabariigi Piirivalveametiks siseministri valitsemisalas.
7. novembril 1997 kinnitas Vabariigi Valitsus oma määrusega Tolliameti põhimääruse, millega nimetati ka senine Riiklik Tolliamet Tolliametiks.
1. jaanuaril 2004 ühendati Maksuamet ja Tolliamet neljas etapis Maksu- ja Tolliametiks. Esimeses etapis ühinesid maksuhaldurid ja toimus maksuameti struktuurireform. Teises etapis viidi ellu piirkondlike tolliinspektuuride reform seoses Eesti liitumisega Euroopa Liiduga. Kolmandas etapis ühinesid tolliinspektuurid ja piirkondlikud maksukeskused ning neljandas etapis viidi lõpule ühtse maksuhalduri organisatsioonilised ümberkorraldused.[16] Ühendamise tulemusena moodustati 16 kohaliku maksuameti asemele neli suurt piirkonda, mille keskused asusid Tallinnas, Tartus, Jõhvis ja Pärnus.
2012. aastal muutis Vabariigi Valitsus Maksu- ja Tolliameti töökorraldust puudutavaid määruseid, mille tulemusena läks amet piirkondlikult tegutsemispõhimõttelt üle valdkondlikule. Nelja teeninduspiirkonna asemel jäi üks ühtne piirkond. Muudatuste eesmärk oli muuta Maksu- ja Tolliameti tegevus tõhusamaks.[17]
2013. aastal kolis Maksu- ja Tolliamet uude büroohoonesse Ülemiste Citys.[18]
20. aprillil 2017 võttis MTA kasutusele Cybernetica AS-i arendatud Eesti tollitariifistiku infosüsteemi, mis lihtsustas ettevõtete tegevust ja oli suurim mitmest uuest rahvusvahelise kaubandusega seotud arendusest. Infosüsteem tehti esimesena EL-is kättesaadavaks ka nutirakenduses.[19]
Ameti ülesanded on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
