From Wikipedia, the free encyclopedia
Eesti Õpilasesinduste Liit (lühend EÕEL, ka Õpilasliit, inglise keeles Estonian School Students Councils' Union) on vabatahtlik demokraatlik ühendus, mis ühendab Eesti üld-, kutse- ja erihariduskoolide õpilasesindusi (õpilaskogusid, õpilasomavalitsusi).
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Liit asutati 18. oktoobril 1998 Eesti Õpilasomavalitsuste Liiduna. 2006. aasta aprillis otsustati nimi muuta Eesti Õpilasesinduste Liiduks.[1]
EÕEL on suurim õpilaste esindusorganisatsioon Eestis, esindades oma liikmete kaudu ligi 103 000 õpilast. EÕEL esindab Eesti õpilasi suhetes riigi, kohalike omavalitsuste, aga ka muude institutsioonidega ning ka rahvusvahelisel tasandil.[2]
EÕELi igapäevatööd koordineerib juhatus, mis valitakse igal kevadel üheks aastaks. Juhatuse valib EÕEL-i liikmetest koosnev ja kaks korda aastas (kevadel ja sügisel) koos käiv üldkoosolek. Eesti Õpilasesinduste Liidul on 199 liiget (2024 mai seisuga).[3]
Seoses Eesti taasiseseisvumisega said alguse muutused Eesti hariduselus ja koolisüsteemis. Aegamööda on hakatud õpiprotsessis väärtustama õpetaja ja õpilase koostööd. Õpilastel tekkis üha suurem huvi oma tuleviku kujundamisel kaasa rääkida. Selle võimaluse pakkusid neile lääneriikide eeskujul koolides moodustatud õpilasomavalitsused, mis levisid kiiresti üle kogu Eesti.[viide?]
Eesti Õpilasomavalitsuste Liidu loomise eeletapiks võib pidada 1996. aasta jaanuari, kui Tallinna kesklinna koolide eestvedamisel kutsuti kokku õpilasesindajad üle pealinna, et asutada Tallinna Õpilasliit. Mõte jäi teostamata, kuid 18. detsembril 1996 otsustasid Gustav Adolfi Gümnaasium, Tallinna 21. Keskkool, Tallinna Inglise Kolledž, Tallinna Prantsuse Lütseum ja Tallinna Reaalkool moodustada Viie Kooli Koostöölepingu Liidu, mitteametlikult G5, millest sai tulevase Eesti Õpilasomavalitsuste Liidu esimene alaliit.
Eesti Õpilasesinduste Liit loodi 1998. aasta 17.-18. oktoobril, kui toimus Tallinna Pedagoogika Ülikoolis üldkogu, kus õpilasesindajad otsustasid moodustada mitteformaalse õpilasomavalitsuste regionaalseid alaliite ühendava katusorganisatsiooni Eesti Õpilasomavalitsuste Liidu.
1997. aasta detsembris alustas G5 koostööd Avatud Eesti Fondiga. G5 teostatud ja Avatud Eesti Fondi toetusel aset leidnud projekt kandis nime “Õppija õigus”. Selle raames tutvustasid G5 õpilased oma tööd ja kogemusi Tallinnas, Tartus, Viljandis, Viru- ja Võrumaal. 1998. aasta 17.–18. oktoobril toimus Tallinna Pedagoogikaülikoolis üldkogu, kus õpilasesindajad otsustasid moodustada mitteformaalse õpilasomavalitsuste regionaalseid alaliite ühendava katusorganisatsiooni Eesti Õpilasomavalitsuste Liit.[viide?]
23. septembril 2000 kinnitas Eesti Õpilasomavalitsuste Liidu IV üldkogu juhatuse pakutud struktuurireformi projekti, mille kohaselt kuuluvad rohkem kui 150 liikmesõpilasesindust Eesti Õpilasomavalitsuste Liitu mitte enam alaliitude, vaid üksikliikmetena. 2003. aastal asutati EÕOL IV üldkoosoleku otsusega MTÜ Eesti Õpilasomavalitsuste Liit, asutajateks toonased juhatuse liikmed Anto Liivat ja Henri Laasner. 2006. aastal otsustas üldkoosolek muuta liidu nime, uueks nimeks sai Eesti Õpilasesinduste Liit.
Liidu kõrgeim organ on selle liikmetest koosnev üldkoosolek. Üldkoosolek toimub kaks korda kalendriaasta jooksul: kevadel ja sügisel. Üldkoosolek valib juhatuse ja revisjonikomisjoni ning kinnitab liidu arengukava, tegevuskava, eelarve ja haridusplatvormi.
Eesti Õpilasesinduste Liidu igapäevatööd koordineerib üldkoosoleku valitud juhatus (valitud üheks tegevusaastaks). Lisaks juhatusele töötavad vabatahtlikest koosnevad valdkonnad, alates 2019. aastast on valdkondi kolm:
Valdkonna aktivistiks on võimalik kandideerida kõigil üld-, eri- või kutsehariduskooli õpilastel, aktiviste valitakse iga aasta augustis. Valdkondi juhivad avaliku konkursiga leitud valdkonnajuhid, juhatusest ja valdkonnajuhtidest moodustub õpilasliidu tegevmeeskond. Vajaduspõhiselt kuulub tegevmeeskonda ka eriülesandega inimesi, nt projektijuht, koolivõrgu koordinaator või avaliku poliitika asjaajaja.
Juhatuse kõrval töötab tegevbüroo: tegevjuht ja avaliku poliitika nõunik (juhatuse nõunik), alates 2015. aastast on tegevjuhiks Kairi Kitsing ja 2018. aastast on avaliku poliitika nõunik Marcus Ehasoo. Juhatuse tööd kontrollib ja hindab 2-3-liikmeline revisjonikomisjon, kes määratakse üldkoosoleku poolt kaheks tegevusaastaks.
Tegevusaasta | Esimees | Aseesimehed | Juhatuse liikmed | Tegevmeeskond |
---|---|---|---|---|
2024/2025 | Ats Mattias Tamm | Tristan Eriste
Lenna Lotte Annuk |
Avaliku poliitika valdkond - Karl Erik Kirss
Liikmete valdkond - Anastassia Ussova Kommunikatsioonivaldkond - Lenna Lotte Annuk | |
2023/2024 | Ats Mattias Tamm | Mia Marleen Lemetti
Lasse Rihard Sissas |
Avaliku poliitika valdkond - Anna Malena Kuris
Liikmete valdkond - Tristan Eriste Kommunikatsioonivaldkond - Kadi-Liis Pitk Avaliku poliitika asjaajaja - Alina Simmer | |
2022/2023 | Ats Mattias Tamm
(Anette Viin) |
Mia Marleen Lemetti | Avaliku poliitika valdkond – Ats Mattias Tamm (Annabel Aarla)
Liikmete valdkond – Karmen Kuusik Kommunikatsioonivaldkond – Lasse Rihard Sissas Ürituste koordinaator – Dan Taidla Liikmete valdkonna koordinaator – Aiki Rattur | |
2021/2022 | Anette Viin | Katre Roomets
Karolin Kask |
Avaliku poliitika valdkond – Mart Nael Liikmete valdkond – Aiki Rattur | |
2020/2021 | Kristin Pintson | Katariina Järve Lennart Mathias Männik |
Avaliku poliitika valdkond – Anette Viin Liikmete valdkond – Grete Roostik | |
2019/2020 | Marcus Ehasoo | Joosep Kään
German Skuja |
Lennart Mathias Männik | Avaliku poliitika valdkond – Lennart Mathias Männik Liikmete valdkond – Katre Roomets |
2018/2019 | Marcus Ehasoo | Joosep Kään German Skuja |
Avaliku poliitika valdkond – Lennart Mathias Männik Liikmete valdkond – Kristin Pintson | |
2017/2018 | Andreanne Kallas | Marcus Ehasoo (Erik Mikkus) |
Avaliku poliitika valdkond – Marcus Ehasoo Rahvusvaheliste suhete valdkond – Marcus Ehasoo | |
2016/2017 | Andreanne Kallas | Killu Kolsar Mikk Tarros |
Avaliku poliitika valdkond – Marcus Ehasoo (Dauri Kivipuur) Liikmete valdkond – Anna-Bret Vehik | |
2015/2016 | Aron-Antti Vaino | Mikk Kask Annela Tammiste |
Avaliku poliitika valdkond – Eleri Pilliroog Liikmete valdkond – Andreanne Kallas | |
2014/2015 | Lele Luup | Margit Kajak Vivian Lepa |
Avaliku poliitika valdkond – Liis Konsap Liikmete valdkond – Aron- Antti Vaino | |
2013/2014 | Britt Järvet | Lele Luup Karl Andreas Sprenk |
Avaliku poliitika valdkond – Liis Konsap Liikmete valdkond – Kadri- Liis Bogens | |
2012/2013 | Liina Lumiste (end. Hirv) | Henri Jeret Lisette Vapper |
Avaliku poliitika valdkond – Grete Maria Neppo Liikmete valdkond – Kadri- Liis Bogens | |
2011/2012 | Kuldar Rosenberg | Kristen Aigro Liina Lumiste (end. Hirv) |
Avaliku poliitika valdkond – Lisette Vapper Kultuuri- ja kommunikatsioonivaldkond – Natali Menning (end. Joonas) | |
2010/2011 | Edgar Rootalu (Kristo Peterson) |
Susanna Paeväli Gerrit Lääne |
Elis Tootsman Toomas Laigu |
2011. aasta kevadeni oli õpilasliidu juhatuse struktuur selline, et
juhatuse liikmete vahel oli jaotatud ka valdkondade juhtide vastutus. |
2009/2010 | Sille Lukk | Kristo Peterson | Getter Grossthal Kadri Tõrva |
|
2008/2009 | Deivi Sarapson | Erkki Jaanhold | Henri Kiivit Jana Schmidt |
|
2007/2008 | Merilin Piipuu | Robert Lang | Anete Elken Reigo Tamm |
|
2006/2007 | Martti Martinson | Liisa Nuut | Gerly Lõhmus Tanel Kiik |
|
2005/2006 | Kristel Niisuke | Priit Lepasepp Liisa Nuut |
Anu Einberg Martti Martinson |
|
2004/2005 | Ott Sarapuu
(Kristel Niisuke) |
Liisa Nuut Priit Lepasepp |
Kristel Niisuke Siim Sander |
|
2003/2004 | Ott Sarapuu | Mart Kozlov Jaanika Oper |
Jaan Kroon Kuldar Kruup |
|
2002/2003 | Mikk Tamme | Ott Sarapuu Palmi Liivrand |
Eduard Malinov Peeter Pärtel |
|
2001/2002 | Karoli Hindriks | Märt Aro
Dmitri Kukuškin |
||
2000/2001 | Anto Liivat | Henri Laasner | Ott Heidmets Siim Kumari |
|
1999/2000 | Maria Savisaar | Madis Masing Rosa Rotko |
||
1998/1999 | Maria Savisaar | Madis Masing
(Marja-Liisa Alop) |
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.