Eeldus on propositsioon (väide), mille tõesus võetakse arutlemisel aluseks, olgugi et selle tõesus pole kindel. Propositsiooni (väite) tõesuse sellist aluseks võtmist nimetatakse propositsiooni (väite) eeldamiseks.
Eeldamine võib olla teadlik või ebateadlik. Eeldus, mis pole sõnastatud, on varjatud eeldus.
Loogikas on eeldus on propositsioon, ehk tõene või vale väide, millega kinnitatakse läbi arutluse mingi järelduse tõesust.[1] Arutlus koosneb hulgast eeldustest ja ühest järeldusest.
Arutlus saab oma järelduse suhtes olla kehtiv vaid siis, kui kõik selle eeldused on tõesed. Kui üks või rohkem eeldusi on valed, ei ütle arutlus midagi selle kohta, kas järeldus on õige või vale. Näiteks, valelik eeldus ei õigusta arutluse järelduse kõrvalelükkamist, ning nii teha oleks loogikaviga. Üks viis tõestamaks, et mingi väide on vale, on formuleerida korrektne arutluskäik järeldusega, mis eitaks seda väidet.
Kui tõestataval teoreemil on kuju "Kui p, siis q," siis p on teoreemi eeldus. Kui p on esitatav mitme propositsiooni konjunktsioonina, siis ka neid propositsioone võib nimetada teoreemi eeldusteks.
Keerulised arutlused võivad kasutada rida reegleid, et siduda mitu eeldust ühe järeldusega, või tuletada mitmeid järeldusi algsetest eeldustest, millest saavad siis omakorda eeldused järgnevate järelduste jaoks. Näide sellest on järeldusreeglite kasutamine sümbolloogikas.
Filosoofilistes arutlustes ei ole enamasti võimalik propositsioonide tõesuses kindel olla. Arutlus lähtub seetõttu enamasti usutavatest propositsioonidest. Mõnikord eeldatakse midagi ka lihtsalt selleks, et näha, mis sellest järeldub.
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
