Graptoliitargilliit (rahvapäraselt ka konnatahvel, vananenud nimetusena ka diktüoneemaargilliit, diktüoneemakilt ehk diktüoneema)[1] on tumepruun orgaanikarikas argilliit ehk kõvastunud ja orgaanilise ainega segunenud savikivim.
Sarnaselt kukersiidiga kuulub ka graptoliitargilliit põlevkivide hulka.
Nimetus
Seda kivimit on nimetatud ka diktüoneemakildaks, mis on ebasobiv nimetus, sest tegemist ei ole kilda, vaid argilliidiga. Kilt on moondekivim, argilliit aga settekivim.
Ka "diktüoneemaargilliit" on vananenud nimetus, sest kivimile nime andnud graptoliit Dictyonema flabelliforme kannab nüüd nime Rhabdinopora flabelliformis. Seda kivimit oleks kõige parem nimetada graptoliitargilliidiks, sest ta koosneb peamiselt Paleosoikumi mereloomade graptoliitide jäänustest.
Leidumine
Eestis leidub graptoliitargilliiti Ordoviitsiumi ladestu Pakerordi lademe Türisalu kihistuna, mis ulatub otsapidi Loode-Venemaale. Seda seostatakse Rootsis levinud savikilda vormiga, mis on omakorda osa laiemalt levinud Kambriumi-Ordoviitsiumi savikildast.
Graptoliitargilliidi kogus Eesti maapõues on umbes 60 miljardit tonni[2] ning ta paikneb maapinna lähedal, mis teeb tema kättesaamise lihtsaks. Siiski ei ole diktüoneemaargilliidi kasutamine kütusena esialgu mõeldav. Ta on kukersiidist madalama kütteväärtusega ja sisaldab püriiti. Põletamise käigus laguneb püriit vääveldioksiidiks, mis atmosfääri paiskudes põhjustab palju keskkonnaprobleeme. Diktüoneemaargilliidi kütteväärtus on 4,2–6,7 MJ/kg.[3]
Ohtlikkus
Et fosforiidikiht asub vahetult graptoliitargilliidi all, tuleks fosforiidi kättesaamiseks kõigepealt graptoliitargilliit eemaldada. See aga põhjustab suuri keskkonnaprobleeme, sest graptoliitargilliidil on omadus hapnikuga kokku puutudes süttida. Näiteks Maardus fosforiidikaevandamise käigus puistangutesse kuhjatud graptoliitargilliit läks põlema (isesüttimine) ja põhjavette sattus rohkelt tervistkahjustavaid keemilisi ühendeid. See oli üks põhjus, mis õhutas fosforiidisõda ja meelestas avalikku arvamust fosforiidikaevandamise vastu.[4]
Koostis
Diktüoneemaargilliidis sisaldub palju haruldasi keemilisi elemente, näiteks uraani, tooriumi, molübdeeni ja vanaadiumi. Kuulujuttude järgi eraldati Nõukogude Liidu esimese tuumapommi valmistamiseks saadud uraan Sillamäe lähedalt kaevandatud graptoliitargilliidist. Sillamäel kaevandati graptoliitargilliiti uraani eraldamise eesmärgil aastatel 1949–1952.[4]
Viited
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
