From Wikipedia, the free encyclopedia
Darja Uładzimiraŭna Domračeva (valgevene keeles Дар’я Уладзіміраўна Домрачэва; sündinud 3. augustil 1986 Minskis) on Valgevene endine laskesuusataja, neljakordne olümpiavõitja (2014, 2018), kahekordne maailmameister (2012, 2013) ja maailma karikasarja üldvõitja (2014/15). Darja Domračeva on nelja kuldmedaliga kõige tituleeritum Valgevene sportlane taliolümpiamängude ajaloos.
Isikuandmed | |
---|---|
Riik | Valgevene |
Sünniaeg | 3. august 1986 |
Sünnikoht | Minsk |
Pikkus | 168 cm |
Sportlaskarjäär | |
Spordiklubi | Minski Dünamo |
|
Domračeva teatas sportlaskarjääri lõpetamisest 2018. aasta juunis.[1]
Darja Domračeva sündis Minskis, ent kolis nelja-aastaselt Hantõ-Mansiiski autonoomses ringkonnas asuvasse Njagani linna, mille peaarhitekt oli tema ema. Njaganis elades alustas Domračeva 1999. aastal laskesuusatamistreeninguid ning tema esimeseks laskesuusatamistreeneriks oli Albert Musin. Darja Domračeva andekus selgus üsna varakult, kui ta võitis võistlustel samaealisi poisse. 2004. aastal kolis Domračeva treenerite kutsel tagasi Minskisse.[2]
Domračeva tegi rahvusvahelise tiitlivõistluste debüüdi laskesuusatamises 2005. aasta juunioride ja noorte maailmameistrivõistlustel Kontiolahtis, kus ta võitis noorte arvestuses kulla sprindis ja jälitussõidus. 2006. aastal võitis ta samadel võistlustel juunioride arvestuses pronksi jälitussõidus ja 2007. aastal Svetlana Sleptsova järel hõbemedali nii sprindis kui ka jälitussõidus.[3]
Debüüdi maailma karikasarjas tegi Domračeva hooajal 2006/07 ning sai 1. detsembril 2006 peetud Östersundi sprindis 16. koha. Samal hooajal jõudis Domračeva kuuel korral esikümnesse, lõpetades MK-sarja kokkuvõttes 22. kohal. Samal hooajal osales Domračeva esimest korda ka täiskasvanute tiitlivõistlustel, kus sai individuaalstardil sprindis 13. koha ja teatesõidus 5. koha.[4]
Ehkki Domračeva võitis hõbemedali 2008. aasta maailmameistrivõistlustel Östersundis segateatesõidus, ei saavutanud ta MK-sarja hooajal 2007/08 loodetud läbimurret, kui ta lõpetas hooaja kokkuvõttes 26. kohaga, jõudes vaid kahel korral esikümnesse.[5]
Oma suure läbimurde laskesuusatajate tippseltskonda tegi Domračeva MK-sarja 2008/09 hooajal, kui ta lõpetas üldkokkuvõttes 7. kohaga[6]. Ta jõudis kolmel korral poodiumile ning 2009. aasta MM-il Pyeongchangis oli ta 10 km jälitussõidus viies ja 12,5 km ühisstardiga sõidus kuues. Samast hooajast pärineb ka Domračeva karjääri suurimaid kurioosumeid, kui ta 11. jaanuaril 2009 peetud Oberhofi 12,5 km ühisstardiga sõidus jõudis teise lasketiiru liidrina, ent lasi lamades laskmise asemel püsti, katkestades seejärel võistluse[7].
2010. aasta olümpiamängudel Vancouveris sai ta pronksmedali 15 km eraldistardiga sõidus ning oli ühisstardiga sõidus kuues ja 7,5 km sprindis kaheksas. MK-sarjas saavutas ta hooajal 2009/10 oma esimesed individuaalsed võidud täiskasvanute seas, võites Kontiolahti MK-etapil esikohad sprindis ja jälitussõidus. Hooaja kokkuvõttes saavutas Domračeva 6. koha.[8]
2011. aasta MM-il Hantõ-Mansiiskis võitis ta oma esimese individuaalse MM-medali, kui sai ühisstardiga sõidus hõbemedali. Samal MM-il võitis ta Valgevene naiskonnaga 4x6 km teatesõidus pronksmedali. Sarnaselt eelmise hooajaga lõpetas Domračeva MK-sarja kokkuvõttes kuuenda kohaga, saavutades oma ainsa võidu hooaja viimasel etapil ühisstardiga sõidus. Samal hooajal võitis ta oma esimese kristallgloobuse, olles hooaja parim ühisstardiga sõitude arvestuses.[9]
Suure arenguhüppe tegi Domračeva hooajal 2011/12, kui ta lõpetas MK-sarja kokkuvõttes 2. kohaga, jäädes 28 punktiga alla Magdalena Neunerile, kellele see oli karjääri viimaseks hooajaks. Sel hooajal võitis ta kuus etappi ning jõudis kokku 17 etapil esikolmikusse. Lisaks võitis Domračeva MK-sarja jälitussõidu ja ühisstardi arvestuses. Samal hooajal peetud maailmameistrivõistlustel Ruhpoldingis tuli Domračeva esimest korda maailmameistriks, võites esikoha 10 km jälitussõidus.[10]
Teise kohaga lõpetas Domračeva ka järgmisel, 2012/13 hooajal, kuid siis lahutas teda Tora Bergerist koguni 310 punkti. Hooaja jooksul võitis Domračeva kolm MK-etappi, millest üks oli Nove Mestos peetud maailmameistrivõistluste 12,5 km ühisstardiga sõit.[11]
Ehkki ka hooajal 2013/14 ei võitnud Domračeva laskesuusatamise MK-sarja, vaid lõpetas Kaisa Mäkäräineni ja Tora Bergeri järel kolmandal kohal[12], domineeris Domračeva hooaja kõige tähtsamatel võistlustel, Sotši taliolümpiamängudel, kus tuli esimese naislaskesuusatajana ühtedel mängudel kolmekordseks olümpiavõitjaks. Eduka olümpiasoorituse eest pälvis Domračeva esimese naisena Valgevene kangelase aunimetuse[13].
Hooajal 2014/15 võitis Domračeva maailma karikasarja 1092 punktiga, võites hooajal jooksul üheksa etappi ning edestas teiseks tulnud Kaisa Mäkäräinenit 48 punktiga. Samal hooajal peetud laskesuusatamise maailmameistrivõistlustel Kontiolahtis ei võitnud Domračeva ühtegi medalit, saavutades parimal juhul 12,5 km ühisstardiga sõidus 4. kohaga. Need olid Domračeva esimesed täiskasvanute tiitlivõistlused pärast 2009. aastat, kui ta lahkus võistlustelt medalita.[14]
Domračeva jättis 2015/16 hooaja mononukleoosi tõttu vahele[15]. 16. juuli 2016 abiellus Domračeva Ole Einar Bjørndaleniga[16] ja sama aasta 1. oktoobril sündis neil tütar Ksenja[17].
Pärast ligi kaheaastast pausi naasis Domračeva hooajal 2016/17 MK-sarja, tehes esimese stardi 6. jaanuaril 2017, ning saavutas Oberhofi sprindis 37. koha. Hooaja kokkuvõttes saavutas Domračeva 24. koha, jõudes esikolmikusse vaid ühel korral. See ainus kord pärines 2017. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlustelt Hochfilzenis, kui ta lõpetas 10 km jälitussõidu 2. kohaga.
2017/18 hooajal võitis Domračeva Pyeongchangi taliolümpiamängudelt oma neljanda olümpiakulla, kui ta tõi ankrunaisena Valgevene teatenaiskonna 4x6 km teatesõidus esimesena finišisse[18]. Sellega sai Domračevast olümpiaajaloo edukaim naislaskesuusataja ning ainus, kes olümpiamängudelt võitnud neli kuldmedalit.
2013. aasta Eurovisiooni lauluvõistluse finaali teleülekande ajal edastas Domračeva Valgevene punktid[19].
Darja Domračeva on (seisuga 18. märts 2018) jõudnud maailma karikasarja poodiumile 81 korda (74 korda individuaalselt), millest 29 korral kõige kõrgemale astmele.
Jrk. nr | Hooaeg | Kuupäev | Koht | Ala |
---|---|---|---|---|
1. | 2009/10 | 13. märts 2010 | Kontiolahti | 7,5 km sprint |
2. | 14. märts 2010 | Kontiolahti | 10 km jälitussõit | |
3. | 2010/11 | 20. märts 2011 | Oslo | 12,5 km ühisstardist |
4. | 2011/12 | 1. detsember 2011 | Östersund | 15 km indiv. |
5. | 10. detsember 2011 | Hochfilzen | 10 km jälitussõit | |
6. | 22. jaanuar 2012 | Antholz-Anterselva | 12,5 km ühisstardist | |
7. | 4. märts 2012 | Ruhpolding | 10 km jälitussõit | |
8. | 17. märts 2012 | Hantõ-Mansiisk | 10 km jälitussõit | |
9. | 18. märts 2012 | Hantõ-Mansiisk | 12,5 km ühisstardist | |
10. | 2012/13 | 7. detsember 2012 | Hochfilzen | 7,5 km sprint |
11. | 17. veebruar 2013 | Nové Město | 12,5 km ühisstardist | |
12. | 7. märts 2013 | Sotši | 15 km indiv. | |
13. | 2013/14 | 3. jaanuar 2014 | Oberhof | 7,5 km sprint |
14. | 4. jaanuar 2014 | Oberhof | 10 km jälitussõit | |
15. | 9. märts 2014 | Pokljuka | 12,5 km ühisstardist | |
16. | 20. märts 2014 | Oslo | 7,5 km sprint | |
17. | 2014/15 | 4. detsember 2014 | Östersund | 15 km indiv. |
18. | 20. detsember 2014 | Pokljuka | 10 km jälitussõit | |
19. | 11. jaanuar 2015 | Oberhof | 12,5 km ühisstardist | |
20. | 18. jaanuar 2015 | Ruhpolding | 12,5 km ühisstardist | |
21. | 23. jaanuar 2015 | Antholz-Anterselva | 7,5 km sprint | |
22. | 24. jaanuar 2015 | Antholz-Anterselva | 10 km jälitussõit | |
23. | 8. veebruar 2015 | Nové Město | 10 km jälitussõit | |
24. | 14. veebruar 2015 | Oslo | 7,5 km sprint | |
25. | 21. märts 2015 | Hantõ-Mansiisk | 10 km jälitussõit | |
26. | 2017/18 | 8. detsember 2017 | Hochfilzen | 7,5 km sprint |
27. | 21. jaanuar 2018 | Antholz-Anterselva | 12,5 km ühisstardist | |
28. | 9. märts 2018 | Kontiolahti | 7,5 km sprint | |
29. | 18. märts 2018 | Oslo | 10 km jälitussõit |
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.