City of London
Londoni keskne ärikeskus From Wikipedia, the free encyclopedia
City of London on Londoni omavalitsusüksus ja ajalooline kese, tänapäeval ärikeskus. See hõlmab Londoni ajaloolist kesklinna, mille piires oli London alates linna rajamisest kuni keskajani. Tänapäeval moodustab City of London vaid väikese osa kogu linnast.
| City of London | |
|---|---|
|
inglise City of London | |
  City of Londoni lipp
City of Londoni vapp
| |
| Pindala: 2,9 km² | |
| Elanikke: 8600 (2021) | |
| Rahvastikutihedus: 2966 in/km² | |
 |
City of London asub Londoni südalinnas Thamesi jõe põhjakaldal. City of Londoni kõnekeelsed nimed on City ja Square Mile (ee ruutmiil) selle pindala tõttu (1,1 ruutmiili ehk 2,9 km²). 2021. aastal oli City of Londoni elanike arv umbes 8600 inimest,[1] samas käib Citys tööl sadu tuhandeid inimesi (2023. aastal 678 000 inimest).[2]
Suur-Londoni (ingl Greater London) haldusüksus koosneb 32 linnaosast (ingl borough) ja city eristaatusega City of Londonist (see tähendab, et City of London ei ole Londoni linnaosa; samas city staatusega Westminster on Londoni linnaosa). Lisaks on City of London eraldi tseremoniaalkrahvkond.
City of Londonit haldav omavalitsusüksus on City of London Corporation, mida juhib Londoni ülemlinnapea (ingl Lord Mayor of London), kes valitakse ametisse üheks aastaks. Muuhulgas on omavalitsusel oma politseijõud. City of Londoni kohalikel valimistel saavad osaleda ka ettevõtted ja teised organisatsioonid.[3]
Ajalugu
City of London on üks kolmest põhilisest piirkonnast (lisaks Cityst lääne poole jäävale Westminsterile ja Thamesi jõe lõunakaldal asuvale Southwarki linnaosale), millest arenes tänapäeva London.[4]
City on Londoni vanim osa. Roomlased vallutasid Britannia aastal 43 pKr ja rajasid 1. sajandil tänapäeva City alale Londiniumi-nimelise asula (London), mille ümbritsesid müüriga. Briti klassikalise filoloogi Mary Beardi sõnul seisneb peamine põhjus, miks London on Ühendkuningriigi pealinn, selles, et roomlased tegid sellest oma Britannia provintsi pealinna.[5]
Roomlased taandusid Britanniast lõplikult 5. sajandi alguses. Pärast seda Londoni rahvaarv ajutiselt vähenes, kuid 7. sajandi lõpuks oli linn taas oluline kauplemiskeskus.[4]
Suur osa Cityst hävines 1666. aastal Londoni suures tulekahjus; linn ehitati uuesti üles.
City of London Corporation kehtestas 1722. aastal London Bridge'i sillal liikluse reguleerimiseks vasakpoolse liikluse. 1835. aastal kehtestati vasakpoolne liiklus kogu riigis.[6]
1992. aastal sai Iiri Vabariiklikust Armeest (IRA) eraldunud Ajutise IRA (Provisional IRA) pommirünnaku tagajärjel tugevalt kahjustada Citys asunud mere- ja laevandusbörsi Baltic Exchange hoone, mis hiljem lammutati. 1993. aastal plahvatas Ajutise IRA autopomm kunagise Bishopsgate'i värava piirkonnas. Pärast neid terrorirünnakuid paigaldati City ümber piirkonda sisenejate kontrollimiseks teetõkked, politseikontrollpunktid ja valvekaamerad, mille kõnekeelne nimetus on Ring of Steel (ee terasrõngas).[7]
Arhitektuur ja vaatamisväärsused
City of Londonis on palju ajaloolisi ehitisi: Saint Pauli katedraal, Kuninglik Börs (Royal Exchange; tänapäeval asuvad selles hoones luksuskauplused ja restoran), Bank of England (Ühendkuningriigi keskpank), administratiivhoone Guildhall, ülemlinnapea residents Mansion House, kohtuhoone Old Bailey, turuhoone Leadenhall Market, 1666. aasta suure tulekahju mälestuseks püstitatud Monument jne. City vahetus läheduses asub Toweri kindlus.
Tänapäeval on City of Londonis ka arvukalt kõrghooneid, näiteks aadressil 30 St Mary Axe asuv hoone hüüdnimega Gherkin (ee kurk), aadressil 20 Fenchurch Street asuv hoone hüüdnimega Walkie-Talkie ja 2025. aasta alguse seisuga City kõrgeim hoone (278 m, 62 korrust) Horizon 22 aadressil 22 Bishopsgate.
Detsembris 2024 kiitis City of London Corporation heaks planeeringu uue kõrghoone ehitamiseks aadressile 1 Undershaft. Kavandatav 74-korruseline kõrghoone peaks valmis saama umbes 2030. aastal ja olema sama kõrge kui Thamesi jõe lõunakaldal asuv Ühendkuningriigi kõrgeim hoone, 72-korruseline Shard: 309,6 m (see on maksimaalne ehituskõrgus, mida lubab Ühendkuningriigi tsiviillennundusamet).[8]
Haridus ja kultuur
City of Londonis asub mitu kõrgkooli, teiste seas Guildhall School of Music and Drama, Bayes Business School ja London Institute of Banking & Finance.
Samuti on Citys palju kultuuriasutusi, näiteks üks Euroopa suurimaid kultuurikeskusi Barbican Centre, kunstimuuseum Guildhall Art Gallery, Rooma-aegne Mithra pühamu Mithraeum, Londoni muuseum (London Museum; peahoone taasavatakse 2026. aastal) ja Bank of Englandi muuseum.
Finantskeskus
.jpg)
City of London on ajalooliselt kujunenud kaubandus-, äri- ja panganduspiirkonnaks – City oli oluline finantskeskus juba 17. sajandil.[9]
Enne esimest maailmasõda pakuti City of Londonis kaubandusteenuseid vähemalt sama palju kui finantsteenuseid, kuid juba 1950. aastateks oli kaubandusteenuste maht Citys oluliselt vähenenud (muuhulgas mõjutas seda kaubandushoonete häving teises maailmasõjas) ja asendus finantsteenustega.[10]
Suur osa rahvusvaheliste finants- ja õigusteenuseid pakkuvate ettevõtete ning teiste suurettevõtete peakorteritest Londonis asuvad City of Londonis ja Canary Wharfi äripiirkonnas.[11] City of Londonis asuvad muuhulgas Bank of England, Londoni börs, kindlustusselts Aviva, varahaldus- ja kindlustusettevõte Prudential, kindlustuskorporatsioon Lloyd's, paljud suurpangad (näiteks Lloyds Banking Group, Standard Chartered), aga näiteks ka telekommunikatsiooniettevõte BT Group ja tarbekaupade ettevõte Unilever.
Viited
Välislingid
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.