From Wikipedia, the free encyclopedia
Carl Axel Mothander (14. jaanuar 1886 Stockholm – 29. aprill 1965 Stockholm) oli Rootsi sõjaväelane, ajakirjanik ja tõlkija, kes võttis osa Eesti Vabadussõjast ning elas aastatel 1928–1940 Eestis.
Carl Axel Mothander sündis 1886. aastal Stockholmis. Tema vanemad olid raenõunik Axel Mothander ja Beda Lagerholm.[1] Lapsena tegi Carl koos vanematega reisi Eestisse. 1906. aastal alustas ta õpinguid Uppsala Ülikoolis õigusteaduse erialal.[2] 1918. aastal osales ta koos Rootsi vabatahtlikega valgete poolel Soome kodusõjas sanitaarkompanii juhina, sealhulgas ka Tampere ja Viiburi lahingutes.[3] Teenistuse lõpetas ta majori auastmes ja kasutas seda tiitlit elu lõpuni.
1919. aastal tuli Mothander Eestisse, et organiseerida Rootsi vabatahtlike tegevust Vabadussõjas. Temast sai rootslaste väeosa ülem, kuid tekkisid konfliktid ja segadus raha jagamisel ning Mothander vabastati ametist.[4] Üheksa aastat hiljem, automatkal läbi Versailles’ lepinguga tekkinud riikide, vahepeatusega reisikaaslase Toompea-tuttavate pool, jättis talle sügava mulje Tallinna uhke siluett, kontrastiks pehkinud laudisega sadamakai ja korruptsioonist nakatunud tolliametnikud.[5] 1928. aastal asus Mothander elama Eestisse ja abiellus Tohisoo mõisniku Gotthard von Wrangelli (1838–1905) tütre Benita von Wrangelliga (1878–1967). Nende elukohaks sai maja Tallinnas Toompeal ja Tohisoo mõisasüda, kus tegeleti põllumajandusega.[6]
Mothander üritas olla vahendajaks eestlaste ja baltisakslaste vahel. Eesti Vabariigi loomisega olid baltisakslased ilma jäänud 700 aastat neile kuulunud võimust, privileegidest ja enamikust maast ning nende olukord oli keeruline.[7][8] Ta osales ka Eesti Punase Risti tegevuses ja võttis hiljem osa Punase Risti komisjoni tööst, mis uuris teise maailmasõja ajal Katõnis toiminud Poola ohvitseride massimõrva.[9]
Mothander lahkus koos naisega Eestist 1940. aasta detsembris, kui Punaarmee oli Eesti hõivanud ja piirid olid juba suletud. Tänu Mothanderi Rootsi kodakondsusele õnnestus neil üle noatera Eestist välja pääseda tingimusel, et jätavad maha kogu oma vara.[10] Saksa okupatsiooni ajal aitas ta Rootsi rahvusliikmete abistamiskomitee direktorina korraldada 7000 rannarootslase Rootsi evakueerimise.[11] Mothander elas elu lõpuni Stockholmis ning tegutses kirjaniku ja tõlkijana. Carl Mothander suri 1965. aastal.
Carl Mothanderi kirja pandud mälestused tema elust ja reisidest on huvitavad ning haruldased ajaloolised olustikukirjeldused. Näiteks oli ta tunnistajaks Punaarmee sissemarsile Eestisse 1940. aastal, seistes tee ääres koos kaitseliitlastega, kelle ülesandeks oli turvata kolonni võimalike rünnakute eest. Oma raamatus "Parunid, eestlased ja enamlased" kirjeldab ta seda olukorda üksikasjalikult. Teise maailmasõja ajal reisis ta natside okupeeritud maades, lisaks Eestile näiteks Ukrainas, ja sõja lõpu agoonias vaevleval Natsi-Saksamaal ning kirjeldab neid olustikke oma raamatus "Rootsi kuninga valge laev. Riskantne mäng rannarootslaste pärast".
Carl Mothander on tõlkinud rootsi keelde A. H. Tammsaare "Kõrboja peremehe" (1938),[17] samuti "Tõe ja õiguse" I osa, kuid sellele ei leidunud kirjastajat.[18]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
