Burga mõis

Burga mõis (saksa keeles Borrishof, läti keeles Burgas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Luke kihelkonnas. Praeguse haldusjaotuse järgi asub mõisakompleks Läti Valka piirkonnas Valka vallas Luke asulas.

Burga mõis 1904. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Walkschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1904). Mõisa valdused on kaardil tähistatud numbriga 20

Ajalugu

Sealsed valdused olid algselt von der Borgide omad; ka algne saksakeelne nimekuju oli mõisal Borgshof. 1632. aastal jättis Margaretha Lode (sünd. von der Borg) mõisa oma pojale Gustav Lodele. Nende tütar abiellus Rosenschildide pojaga. Tema poeg Gustav suri järglasi jätmata ja reduktsioonikomisjon otsustas, et pärijaks võib olla ka tütar Kaisa Rosenschild, kelle valdusse läks mõis 1723. aastal. Tolle kaudu sai mõisa haldajaks kapten Christer von Brand, kes sai järgmisel aastal loa mõisa müügiks, ostja pidi olema Johann von Schrader. 1738. aastaks oli mõisa omanikuks saanudki von Schrader. 1816. aastal pantis Friedrich von Schrader mõisa 24 500 rubla eest Johann Carl von der Seebeckile. 1826. aastal võttis too mõisa oma kasutütre Natalie Dorothea von der Seebecki nimel vastu.^[1]

1833. aastal pantis Natalie Burga 25 000 rubla eest George Bernhard Heinrich Morsile. Too loovutas 40 000 rubla eest pandiõiguse 1842. aastal Adolph von Hemmelmannile, kes neli päeva hiljem ka mõisa pärisomanikuks sai. Too pantis mõisa Joachim Friedrich Erdellile, ent 1856. aastal müüs ta selle Viktor von Strykile. 1876. aastal ostis mõisa 36 000 rubla eest Volmari elanik Paul Schmidt.^[2]

Mõisa suurus

Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 3,25 adramaad, sellele allus 66 mees- ja 93 naishinge.^[3] 1641. aastal oli mõisa suurus 2 ja 1/4 adramaad. Aastail 1688 ja 1734 oli adramaid kolm, aastal 1758 aga 3 ja 1/4 adramaad. Aastal 1823 oli mõisa suurus 3 ja 1/2 adramaad.^[4] Aastal 1832 oli mõisal adramaid 3 ja 8/10, aastal 1881 oli neid aga 3 ja 62/80, lisaks allus mõisale 4 ja 23/80 adramaad mõisadele kuuluvate talude valduses.^[5]

Viited

1. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Volume 1, Heinrich von Hagemeister, lk 294-295.
2. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 363.
3. Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 271.
4. Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 292.
5. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 359.